Leiutis vaesema maailma jaoks: prillid, mida saab ise reguleerida

Child Vision nime kannavad isereguleeritavad prillid, mida töötas välja tegelikult tuumafüüsikuna leiba teeniv Oxfordi professor Joshua Silver. Mõeldud on nad enamasti 12- kuni 18-aastastele lastele ja noorukitele, ennekõike vaesemas kolmandas maailmas, kus kalleid, tuntud tootjate prille lihtsalt keegi osta ei jõua ja ka silmaarste kuskilt võtta ei ole.

Prillide tehnoloogia on lihtne. Prillid koosnevad kahekordsest läätsest, mille vahele saab reguleerimisel suruda piisaval hulgal vedelikku, et klaas iga silma jaoks õige fookuse saaks. Reguleerimisvahemik on nullist kuni miinus viieni. Seejärel pannakse prillidel kork kinni ja pumbataoline reguleerimisseade võetakse ära.

Vähemalt ühe probleemina tuleb siin küll märkida, et see reguleerimisseade paistab olevat ühekordse kasutusega, misjärel ära visatuna kasvataks nad plastikprügimägesid veelgi.

Isereguleeritavad prillid on kerged ja ka hea väljanägemisega, nad on töötatud pidama vastu ka raskemates oludes, ennekõike on nad aga mõeldud odavatena, et neid oleks kerge masstootmisse saata. Nende prillide leiutajad on juba võitnud ridamisi leiutajaauhindu, aga tõsises massitootmises neid veel ei ole. Ja nii ei tea me ka, kui palju nad maksavad. Vähemalt 30 000 paari selliseid prille on küll maailmas juba laiali jagatud.

Turul on olemas ka vähemalt üks konkurent, Briti firma Eyejusters, mille prillide reguleerimise põhimõte on siiski veel lihtsam - kahe läätse omavaheline liigutamine. Nende hind, dollarites 39.95, siiski väga odav ei tundu: