3. Rassiline ja etniline profileerimine. Paranoia on just vaevamas värviliste kogukondade lobirühmi, kes näevad tonti ka seal, kus seda ei ole. Igatahes heidetakse nüüd FBI-le ette, et nad kahtlustavat vene ja hiina kogukondi San Franciscos kuritegelike rühmituste toetamises, nagu ka latiinode kogukondi New Jerseys ja Alabamas ja mustade kogukonda Georgias. Kas tõesti aluseta?
4. Piiramatu andmetekogumine ja andmete kaevandamine. Kui sellega saaks kuritegevust välja juurida oleks ju kõik hästi, kuid 2007. aastaks oli FBI talletanud 1,5 miljardit andmerida, mis oli mullu kasvanud kuue miljardini, ehk iga USA kodaniku kohta oli laual juba keskmiselt 20 sissekannet. Sellega haakub muidugi ka hiljutine NSA skandaal, mis ulatub juba kaugelt välja USA piiridest. Niisiis, USA ametkonnad upuvad liigse informatsiooni kätte, aga kas just igaühe kohta, on järgmine küsimus.
5. Sisemise teisitimõtlemise mahasurumine. Ilmselgelt liialdus, sest poliitilisi repressioone me USA-s ei näe. Aga infolekitajate (Manningi, Snowdeni, jt) jälitamisel on FBI ja teised USA eriteenistused ilmutanud ilmselgelt paanilist liialdamist. Taustaks mõistagi 2006. aastal Julian Assange asutatud lehekülg Wikileaks. Kuid, nagu teada, siis USA-s ei ole võimalik ühtki skandaali lõplikult kinni mätsida. Ja infolekete vältimine on siiski ametkondade sisemine vastutus, Assanget siin süüdistada ei tasu.
6. Ajakirjanike ründamine. Meediavabadus on USA-s peaaegu pühaduse staatusesse tõstetud, ning isegi võimalus, et FBI võiks ajakirjanike varvastele astuda, tekitab meedias raevuhoo. Kahtlane on jah see, et FBI on kuulanud pealt 21 telefoniliini, mida kasutasid Associated Pressi ajakirjanikud. USA-s suur skandaal, aga võrrelda seda nüüd sellega, kuidas koheldakse ajakirjanikke Venemaal...