Kumb on tervislikum kiirtoit: hamburger või võileib?

 (42)
Kumb on tervislikum kiirtoit: hamburger või võileib?
Foto: Wikimedia Commons, kasutaja Gorivero

Eesti tänavatoidu-kultuuris võistlevad tarbijate tähelepanu nimel menukad vanad ja uued hamburgeripakkujad ning ka uued toidukohad, mis valmistavad klientide soovide järgi võileibu, wrappe ja salateid.

Kuigi kiirtoidukettidest saab soovi korral soetada ka kaasavõetava pakendiga salateid, siis tihti langeb valik siiski pisut tummisema võileiva või burgeri kasuks, kirjutab Bioneer.ee.

Kumb tänavatoit on tervislikum: kihiline võileib või hamburger? Võrdleme seejuures kanaburgerit ja kanavõileiba, mida tihti eelistatakse justkui kergema kiirtoidu ühe toidukogusena, kuigi kaalult on võileib suurem kui burger – eelkõigu tänu värsketele lisanditele ja krõbedamale saiale.

Kalorid ja rasvad

Levinumate burgerikettide kanaburgerid sisaldavad 420-650 kcal (samas suuruses burgerid, kuid erinevad pakkujad), millest vähemalt 17 g moodustavad rasvad – see on 25% inimese päevanormist.

Kihiline kanafilee-võileib sisaldab samas keskmiselt kolmandiku kuni poole võrra vähem kaloreid - 300 kcal - ja enam kui 4 korda vähem rasvu (3-4 grammi) kui kanaburger.

Populaarsetes võileivarestoranides saab kalorite vähendamiseks ka paluda kastmeid eraldi lisada või lisamata jätta, burgerikohtades on see võimalus vähelevinud.

Seotud lood:

Kiudained

Kiudained aeglustavad organismis glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu, soodustavad kolesterooli väljutamist ja toidumassi edasiliikumist peensooles.

Kiudaineid leidub vaid taimedes: näiteks tselluloosi ja pektiini sisaldavad peamiselt täisteratooted, puu- ja köögiviljad ning kaunviljad. Täiskasvanud inimene peaks päevas tarbima 25-35 g kiudaineid.

Keskmine kanaburger sisaldab seejuures vaid 2-3 g kiudaineid, kahe kuklipoolega kanavõileib aga vähemalt kaks korda enam ehk keskmiselt 5-6 grammi.

Kui suurte burgerikettide tooted ei sisalda eriti värskeid köögivilju, siis värskelt valmistatavatesse võileibadesse on üldjuhul võimalik juurde lisada kapsa- või salatilehti ja tomativiile, mis muudavad eine mahlasemaks ja tervislikumaks.

Proteiinid

Valgud aitavad organismil kasvada ja arendada, osaledes aktiivselt antikehade tootmises ja aidates tagada tugevamat immuunsussüsteemi. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevasest toiduenergiast.

Valkude võrdluses on populaarsed kanaburgerid ja kihilised värskeltvalmistatud kanavõileivad peaaegu võrdsed, sisaldades kõik 20-21 grammi valku, mis moodustab ca 40% inimese päevasest valguvajadusest.

Soolad

Inimene vajab ööpäevas 3-5 grammi n-ö keedusoola, mida tavaliselt on juba toiduainetes looduslikul kujul, mis tähendab, et soola lisamine pole tervislikkuse seisukohast vajalik.

Keedusoolas on kahjulik eelkõige naatrium, mis võib liigsel tarbimisel kaasa tuua kõrvalmõjusid nagu kõrgvererõhutõve, neerude töö halvenemist, liigset koormust maole ja südamele.

Kanaburgerit süües saame naatriumi ühendeid 1,9-2,5 grammi. Samas mahus kanavõileib sisaldab aga kuni 1,5 grammi soolasid. Ometigi saaks soola kogust vähendada, asendades näiteks kastmed värskete köögiviljadega, mis annaksid samaväärselt toidule mahlasust.

Mis on värskem?

Enamik burgerikohti ei võimalda ise valida, mida burger täpselt sisaldada võiks ja tarbija saab valida konkreetsetest menüüs olevatest toodetest endale sobivaima.

Enamik burgeripakkujaid valmistavad vähemalt tipptundide eel teatud koguse burgereid valmis, mis tähendab, et tarbijatena ei tea me, kas burger on meil soojendusletil oodanud 10 minutit või pool tundi.

Värskeid võileibu ja wrappe pakkuvad toidukohad võimaldavad aga tarbijatel ise koostisosi valida, suurendades valikuvabadust ja võimalust muuta enda söögikord värskemaks, tervislikumaks ja personaalsetele eelistustele vastavaks.

Samas eelpakendatud võileivad on jällegi erineva kvaliteeditasemega, sisaldades tihti rohkem säilitusaineid ning olles kaotanud enda värskuse, mis võiks olla võileiva puhul muidu suureks eeliseks.

Ometigi, kui võileiba oleme harjunud sööma nii soojalt kui ka külmalt, siis külma või jahtunud hamburgeri maitse ei ole kindlasti enam enamikele tarbijatele meelepärane.

*** Võrdluses on aluseks võetud Eestis tegutsevate suuremate kiirtoiduettevõtete tooted ja nende toiteväärtused.