Kumb on kaenla all tõhusam: deodorant või antiperspirant?

 (9)
Kumb on kaenla all tõhusam: deodorant või antiperspirant?
Vene tennisist Dinara Safina ja higi. (Wikimedia Commons, kasutaja Tsutomu Takasu)

Kaenlaalustele bakteritele mõjuvad antiperspirandid ja deodorandid erinevalt.

Püüdes head välja näha ja hästi lõhnata, määrime kehale igapäevaselt mitmesuguseid kemikaale.

Mõned neist toodetest — näiteks antiperspirandid e higistamisvastased vahendid ja lõhnatustajad e deodorandid — on loodud baktereid hävitama.

Milline on nende ainete mõju aga bakteriaalsele ökosüsteemile laiemalt? See sõltub tootest, nendivad teadlased hiljuti ajakirjas PeerJ avaldatud uurimuses.

Selgitamaks välja, kuidas võivad hügieenikombed mõjutada kaenlaalust mikrobioomi, värbasid uurijad 17 katsealust, kes jaotati kolme rühma: inimesteks, kes kasutavad deodoranti, neiks, kes kasutavad antiperspiranti (mis ei ole sama asi!) ja neiks, kes ei kasuta kumbagi.

Seejärel pidid katsealused kaheksa päeva jooksul järgima kindlat režiimi. Esimesel päeval tuli neil pruukida sama toodet, mida nad seni olid kasutanud. Teisest kuuenda päevani ei tohtinud nad kasutada üldse midagi.

Seitsmendal ja kaheksandal päeval kasutasid kõik antiperspiranti. Igal katsepäeval võtsid uurijad kaks korda päevas katsealuste kaenalde alt bakteriproove.

Antiperspirandipruukijate ja deodorandikasutajate lahkulöömine oli teaduslikus plaanis tulemuslik. Analüüsid näitasid nimelt, et vastavate toodete mõju mikroobidele on mitmeti erisugune.

Seotud lood:

“Avastasime, et esimesel päeval oli higistamisvastaste vahendite kasutajate proovides vähem mikroobe kui nende katsealuste proovides, kes ei kasutanud kumbagi toodet — kuid varieeruvus oli nii suur, et selle põhjal polnud võimalik mingeid kindlaid järeldusi teha,” selgitas üks töö autoreid Julie Horvath.

“Pealeselle esines paljudel neist, kes deodoranti kasutasid, keskmiselt rohkem pisikuid kui neil, kes seda ei kasutanud.”

Antiperspirandi ja deodorandi kasutamise ja mittekasutamise tagajärjed ilmnesid üllatavalt kiiresti.

Uurimuse kolmandaks päevaks — teiseks päevaks, mil tooteid üldse ei kasutatud — olid antiperspiranti regulaarselt kasutavate katsealuste kaenlaaugu-ökosüsteemid hakanud jõudsalt taastuma.

Viiendal päeval ilma deodorandi või antiperspirandita olid katsealuste “kaenlaalused kogukonnad”, nagu uurijad neid nimetasid, võrdselt elurohked.

Sündmuste käik pöördus aga taas kohe, kui kõik katsealused hakkasid higistamisvastast vahendit pruukima. “Me ei leidnud üheltki katsealuselt eriti palju mikroobe,” nentis Horvath, “mis kinnitab, et nood tooted tõepoolest pärsivad märkimisväärselt mikroobide vohamist.”

See ei pruugi tingimata tähendada, et deodorandist tuleks loobuda ja hakata antiperspiranti tagavaraks kokku ostma. Rohkem baktereid ei tähenda nimelt iseenesest midagi halba või head. Kõik sõltub sellest, mis bakterid need on ja milline on nende roll üldises ökosüsteemis.

“Antiperspirantide ja deodorantide kasutamine korraldab meie naha mikroobse ökosüsteemi — naha pinnal elavate organismide koosseisu ja hulga — täielikult ümber,” rõhutas Horvath pressiteates. “Ja meil pole peaaegu mingisugust aimu, kas ja kuidas see meie nahale ja tervisele mõjub.

On see kasulik? On see kahjulik? Hetkel me tõesti ei tea seda. Need on küsimused, millele loodame kunagi vastused leida.”