Londoni linnapea kehtestas kogu riiki laastava surmanakkuse vastu võitlemiseks uue korra, kuidas katku surnute laipu kohelda nii, et ei tekiks uusi nakatumisi, vahendab mental_floss.

Muu hulgas nägi korraldus ette, et kõik hauad peavad olema vähemalt kuus jalga (u 1,8 meetrit) sügavad.

Ajapikku kaotas see seadus kehtivuse nii Inglismaal kui koloniaalriikides. Nüüdis-Ameerikas erinevad matmisseadused osariigiti, ehkki mitmel pool on kirstu või matmiskambri katteks nõutav vähemalt 18 tolli (u 46 sentimeetri) paksune kiht pinnast.

Kahe jala paksuse pinnasekihiga tuleb aga reeglina katta põrm, mis on sängitatud vahetult maapõue.

18-tollise mullapuhvri ja kirstu keskmise kõrguse juures piisab tänapäeval üldiselt vaid nelja jala (u 1,2 meetri) sügavusest hauast.

Ilma igasuguse kaitsva kestata võivad kalliste kadunukeste luud pinnase erosiooni tõttu mõne aasta jooksul ootamatul ja ebamugaval moel maapinnale (ning elavatele liiga lähedale) sattuda, mis võib inimesi hirmutada ja mõnedesse haigustesse nakatumist põhjustada.

Minimaalse matmissügavuse nõue aitab tagada, et surnud jäävad sinna, kus on nende koht.