Kui suure kiiruse saavutas Soomes õhulennu järel katuse lõhkunud latikas

Üleeile vahendas ERR-i meelelahutusportaal YLE teadet Soomes taevast alla sadanud kahekilosest latikast, mis lõhkus suvila abihoone kivikatuse. Tõenäoliselt oli purustuste taga ahneks läinud kalakotkas. Sellegipoolest võib tekkida küsimus, kas tegu võib olla kalamehejutuga?

Vahendab ERR Novaator

Latika lõppkiirus (v) sõltub selle massist (m), Maa gravitatsioonikiirendusest (g), õhu tihedusest (ρ), keha läbilõike pindalast (S) ja hõõrdetegurist (C). Tegurid põimib ühte seaduspära v = √((2*m*g)/(ρ*S*C)). Langemiskiiruse hindamisel tuleb teha aga mitu eeldust – Soome rahvusringhäälingu loodusteemalisse raadiosaatesse helistanud mehel ei õnnestunud näha kalakotkast ega seda, kuidas täpselt kala taevast kukkus.

Kuna huvi pakub eelkõige kala maksimaalne võimalik kiirus, võib eeldada, et lind lendas vähemalt kilomeetri kõrgusel ja lõppkiiruse saavutamiseks oli seega küllaga aega. Oletus pole põhjendamatu. Rännete vältel on kalakotkaid nähtud lendamas isegi 9055 jala ehk 2,8 kilomeetri kõrgusel.

Suuremaks küsimärgiks on kala kukkumisviis, millest sõltub otseselt hõõrdetegur. Senise elu vältel vähemal paar korda latikat käes hoidnuna saab aga öelda midagi kala raskuskeskme kohta. Võib oodata, et kala langes suurema osa ajast maa suunas selg ees, mis oleks võrreldav aeg-ajalt variseva lennukitiivaga. Hõõrdetegur oleks sellisel juhul ligikaudu 0,15.

Soomlane leidis kalakaalumise järel, et selle mass oli kaks kilogrammi ehk tegu oli tüüpilise väiksemat sorti latikaga. Kala läbilõike pindala valemi S=πd2/4 järgi arvutades võib võtta keskmiseks diameetriks umbes 17 cm = 0,17 m. Teised tarvilikud andmed on selgemad. Õhu tihedus on 1,29 kg/m3 ja Maa gravitatsioonikiirendus 9,81 m/s2.

Eelduste põhjal saame vastuseks ligikaudu 96 m/s ehk 346 km/h. Võrdlusena võib jäsemed vastu keha suruvate langevarjurite lõppkiirus ulatuda umbes 90 m/s, mis on omakorda võrreldav pikeerivate pistrike liikumiskiirusega.

Latika kantav energia on seeläbi Ek=mv2/2 alusel 9216 džauli. Sama suur oleks näiteks 9,4 meetri kõrgusele vinnatud 100 kilo kaaluva mehe potentsiaalne energia.

Kuigi suur osa latika kineetilisest energiast kulus tõenäoliselt selle enda hakklihaks muutmiseks, pole seega ime, et energiast jätkus ka katuse lõhkumiseks.

Huvi pärast võib leida ka kala lõppkiiruse, kui evolutsioon oleks andnud latikale voolujoonelise(ma) keha. Kolm korda väiksema hõõrdeteguri tõttu oleks latikas katust tabades liikunud kuni 180 meetrit sekundis.
Loe ERR-ist