Koroonavaktsiini ootel Eestit ähvardab külmkapikriis

 (127)
Kas Pfizeri koroonavaktsiin jõuab esimesena lettidele?
Kas Pfizeri koroonavaktsiin jõuab esimesena lettidele? Scanpix
  • Perearstid kasutavad kodukülmikuid
  • Apteekrid: kes suudab Eestis teha kaks miljonit süsti?
  • Maaletooja ennustab defitsiiti ja hinnatõusu
  • Riigi plaan keskendub kuivale jääle

Ravimitootjate nõutud koroonaviiruse vastase vaktsiini säilitamistemperatuur -70 kraadi võib Eestis kaasa tuua vajalike külmutusseadmete kriisi, kuna täiesti uuel tasemel vahendeid vajavad nii apteegid, perearstikeskused kui haiglad.

Vaktsiini jõudmine valmistamiskohast inimese käsivarde saab olema tegelikult kogu maailmas logistiline imeteos, kuna see ei tohi kogu oma teekonnal tõusta -70 kraadist tõusta kõrgemale temperatuurile rohkem kui neli korda. Olgu märgitud, et tavaline sügavkülmik külmutab tooteid tavaliselt -40 kraadini. Seni pole ka ükski vaktsiin varem nii madalaid säilitamistemperatuure vajanud.

Sel esmaspäeval vaktsiiniarenduste kohta lootustandvaid sõnumeid andnud Pfizer plaanib koroonavaktsiini tootma asuda USAs, Saksamaal ja Belgias. Edasi ootavad seda ees tuhandeid kilomeetrid lennu-, rongi-, laeva- ja autosõitu, ladustamine logistikakeskustes ning lõpuks raviasutuste tagaruumides.

Pfizer ise on transpordiks välja pakkunud kuni 5000 doosi vaktsiini mahutava, kuiva jääga täidetud, GPS-iga varustatud, viis päeva temperatuuri hoidva ja korduvkasutatava transpordikasti. Need kastid maksavad eeldatavalt tuhandeid eurosid. Pfizer on teada andnud ka seda, et nende vaktsiin on toimiv viis päeva pärast sulamist.

Perearstid: ootame vähem pirtsakamaid vaktsiine

Paraku pole Eestis täna sisuliselt mitte mingit võimekust vaktsiine -70 kraadi juures hoida.

Seotud lood:

Perearstide seltsi liige Le Vallikivi ütles Fortele, et perearstikeskused on tänasel päeval vaktsiinide säilitamiseks tõepoolest varustatud ainult täitsa harilike köögikülmikutega.

„Aga -70 need masinad küll välja ei võta. Mistap väga loodame, et masstootmisesse ning igapäevapraktikasse jõuavad temperatuuri suhtes natuke vähem pirtsakad vaktsiinid," sõnas Vallikivi.

Apteekrid: kes teeb kaks miljonit süsti?

Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv tõdes, et apteekides praegu samuti vaktsiinide säilitamiseks „kuiva jääd" ehk tahket süsinikdioksiidi ega vedelat lämmastikku pole, kuna selleks on puudunud vajadus.

Eesti riik osaleb koroonavaktsiinide saamiseks EL-i ühishankes ehk tegemist on riigi projektiga. Riigihankevaktsiinid lähevad reeglina Terviseameti laost otse vaktsineerimiskohtadesse - haiglatesse, perearstikeskustesse - ning apteekidesse need vaktsiinid ei lähe ja apteekide kaudu nende vaktsiinide jaotamist ei toimu.

„Sama saab väga suure tõenäosusega olema ka koroonavaktsiini puhul. Praeguste teadmiste kohaselt ei lähe need vaktsiinid vabalevisse ehk apteekidesse ja neid ei saa retsepti alusel välja kirjutada," lisas Kaidi Sarv.

Sarve sõnul on praegu peaküsimuseks see, kuidas vaktsineerimine praktiliselt saab toimuma.

„Hanke tulemusena varutakse koroonavaktsiinid 75% elanikkonna tarbeks - 2 miljonit doosi - ja süstida tuleb 2 annust. Gripi vaktsineerimisega hõlmatus oli eelmisel aastal ca 10 % elanikkonnast. Sellel aastal on toodud 153 000 doosi gripivaktsiini ja hõlmatus ei saa seetõttu olla oluliselt suurem. Aga kui on vaja süstida 2 miljonit annust lühikese ajavahemiku (mõne kuu) vältel? Kuidas see praktiliselt toimub? Kes vaktsineerib ja kus see toimub?" küsis Sarv.

Maaletooja ennustab defitsiiti ja hinnatõusu

Meditsiinitehnika maaletooja Mediq Eesti juhatuse liige Aare Järvelaid tõdes oma kogemuste põhjal, et kui tekib hüppeline globaalne nõudluse kasv tootele, mille tootmismahu suurendamine ei ole kiirelt võimalik, siis tekib defitsiit ja hinnad lähevad kiirelt üles..

"Muid vaktsiine hoitakse üldjuhul temperatuuril +2 kuni +8. Täna vaktsineeritakse palju perearstikeskustes, kus on vastavad külmikud olemas. Väiksemad keskused ei ole aga tõenäoliselt huvitatud ega suutelised ostma -70 külmikuid, lisaks ei hakka neid turul sel juhul ka piisavalt saada olema," rääkis Järvelaid.

Seega peaks tema sõnul juba praegu hakkama mõtlema vaktsineerimise logistilise ahela korraldamise peale.

"Kas ja kui palju külmikuid on juurde vaja, peaks spetsialistide poolt eelnvalt välja selgitama ja vajadusel vastava hanke korraldama. Kuid tuleb meeles pidada, et täna Covid-19 vaktsiinil veel müügiluba puudub ning ennetav tegutsemine võib tähendada ka vale investeeringu tegemist," lisas ta.

Riik teeb plaani

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann ütles, et Euroopa Komisjoni ühishankes hangitavate COVID-19 vaktsiinide puhul on transpordi, ladustamise, kasutamise tingimused ja nõuded asjaolud, mis selguvad vaktsiinide väljatöötamise protsessi käigus ja pidevalt täpsustuvad. Lõplik loend tingimustest ja nõuetest selgub tema sõnul siis, kui vaktsiinid on saanud müügiloa.

„Olemasoleva info põhjal oleme koostamas vaktsineerimise korraldamise plaani, kus üheks osaks on ka transpordiks ja ladustamiseks mõeldud tarvikute planeerimine ja soetamine. Üheks väljakutseks on nõuetekohase temperatuuri tagamine, eriti madalate temperatuuride tagamine, mis on oluline mRNA baasil toodetavate vaktsiinide puhul," ütles Laarmann.

Ta märkis, et erinevaid lahendusi on mitmeid.

„Väga madalate temperatuuride tagamiseks on võimalik osta või rentida külmikuid, kuid on võimalik mõelda ka korraldustele, kus vajalikud temperatuurid tagatakse peamiselt kuiva jää abil ja selle käitlemine toimuks peamiselt terviseameti vastutavate ekspertide poolt. See muidugi tähendaks, et vaktsiinide transport vaktsineerimiskohtadesse peab toimuma sagedamini vastavalt sellele, kui kaua säilivad need vaktsiinid tavatemperatuuriga külmikus. Üldjuhul annab tootja mRNA vaktsiini puhul ka ajapiiri, mil see säilib tavatemperatuuriga külmikutes," ütles Heli Laarmann.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!