Koroonapandeemia on toonud kohtumajadesse uue nähtuse - hübriidistungid
„Praeguse seisuga saab öelda, et kohtupidamine toimib hästi, ehk et ära jäävad või edasi lükatakse vähesed istungid. See on võimalik tänu sellele, et järjest enam on paranenud tehnilised võimalused, näiteks võimekus virtuaalruumi ümber lülituda või kasutada videoistungi varianti," rääkis Fortele kohtute pressiesindaja Kristi Kirsberg.
Tema sõnul on olnud ka näiteid, kui ka mõnes suures, paljude menetlusosalistega üldmenetluses üks istung ära jääb, siis järgmiseks päevaks on korraldatud juba ka seal virtuaalistung.
„Seejuures on oluline märkida, et virtuaalistungi korral ei pea kõik menetlusosalised viibima virtuaalruumis, soovi korral saab ka saalis olla ehk toimub nn hübriidistung," märkis Kirsberg.
Sarnaselt kevadele lahendatakse Eestis kohtuasju praegu võimalusel kirjalikus menetluses.
Kõigi kohtute töötajate peale kokku on olnud üksikud Covid-19 positiivsed juhtumid. Kohtusisest nakatumist ei ole seni esinenud.
Kehtestatud on ka karmid reeglid: haigena ei tohi kohtumajja tulla kohtutöötajad, menetlusosalised ega keegi kolmas. Maski kandmine oli mitmes kohtus juba enne tänast kohustuslik.
„Loomulikult on olemas ka desinfitseerimisvahendid, saale tuulutatakse pidevalt ning osades kohtusaalides on juba laudadele paigaldatud ka pleksiklaasist vaheseinad," ütles Kirsberg.
Justiitsministeeriumist öeldi, et seadus võimaldab seadus sellisel juhul istungi edasi lükata, kui prokurör sellel osaleda ei saa. Samas alati ei pruugi istungi edasilükkamine vajalik olla - kui konkreetne prokurör on haige, siis saab prokuröri asendada teine prokurör, kui see on tulenevalt kohtuasja olemusest võimalik. Eelkõige on oluline, et asendav prokurör jõuaks kohtuasja materjalidega piisava põhjalikkusega tutvuda.
Nagu märgitud, siis kohtunik saab võimaldada prokuröril, kes ei saa füüsiliselt istungil osaleda, aga on võimeline tööd tegema - näiteks on lähikontaktne -, istungil ka virtuaalselt osaleda.
