Ajalehe Copenhagen Post teatel reisis mees nimega Robert Hemming Poulsen tänavu septembris Taani kõrvalisele Omø saarekesele ülesandega hakata seal kiudoptilisi kaableid pinnasesse paigaldama.

Härra võttis reisile kaasa truu kaaslase — metalliotsimisaparaadi, millega tööst vabal ajal aardeid küttima minna.

Poulsen leidis saarelt hulgaliselt münte, mis pärinevad 10. sajandi Taanist. Mündid vermiti kuningas Harald Sinihamba valitsusajal (s.t aastatel 958–987).

Võimalik, et kuningas Sinihammas (kelle järgi on nime saanud nüüdisaegne raadiosidestandard Bluetooth) oligi esimene valitseja, kes Taanis müntidele üleriigilise kehtivuse omistas.

Toonaseid münte ei leita just sageli, kuna nii nende hõbedasisaldus kui ka kaal on nii väikesed, et need jäävad metalliotsijatele enamasti nähtamatuteks.

Taani muuseumi Vestsjælland spetsialistid viisid leiupaigas läbi väljakaevamised ning nüüd eksponeeritakse aardeleidu juba kõigi ajaloosõprade rõõmuks avalikkusele.

„Nii suuri aardeid leitakse sagedusega üks iga kümne-viieteistkümne aasta tagant,“ märkis Vestsjællandi muuseumi kuraator Hugo Hvid Sørensen. „See hõlmab hulgaliselt objekte ja on tänu liivasesse mulda matmisele ka äärmiselt hästi säilinud.“