Teadlastel on alust arvata, et meie koduplaneedil polnud enam kui kolme miljardi aasta eest mandreid ja seda kattis peamiselt ookean. Sellise hüpoteesi esitamiseks annavad alust iidsest ookeanikoorest leitud keemilised signatuurid.

Kui tulevane teadustöö veemaailma-hüpoteesi veel tugevdab, siis võib tekkida vajadus muuta seniseid teooriaid, et kuidas ja kus esimesed ainuraksed Maal tekkisid ja millised muud planeedid võivad elukõlblikud olla.

USAs Boulderis asuva Colorado ülikooli juures töötav Boswell Wing ja tema endine üliõpilane, Iowa osariigiülikooli juures töötav Benjamin Johnson, kirjeldavad oma uurimustööd teadusväljaandes Nature Geoscience.

Nende töö keskmes oli Edela-Austraalias asuv Panorama piirkond, kus 3,2 miljardi aasta vanune ookeanikoor on oma küljele nihkunud. Selles asuvad vähemalt sajast kivitükist leitud hapniku isotoobid 16 ja 18, mille olemasolu vihjab, et et merevesi kattis tollal tervet planeeti.

Teadlased leidsid, et merevesi sisaldas ookeanikoore tekkimise ajal 3,2 miljardi aasta eest rohkem hapnikuisotoopi 18. Selle usutavaimaks seletuseks peavad nad, et Maal polnud tollal mandreid, sest nendes sisalduv savi oleks rasked hapnikuisotoobid endasse „neelanud”.

„Ilma kontinentideta ookeani kohal oleks hapnikusisaldus tänasest selgelt erinev, mida ka leidsime. Seda erinevust on kergeim seletada nii, et polnud maad, kuhu vihm oleks kukkunud, ja mulda sellel maal,” ütleb Johnson.

See kõik ei tähenda, et Maal polnud üldse mingisugust maamassi. Siin-seal pistsid ookeaniveest ninad välja ilmselt mikrokontinendid. „See võis välja näha nagu Galápagose saartele lääne poolt lähenedes: tohutud ookeaniveteväljad põhjas ja lõunas ning väiksed vulkaanilised kivised saarekesed vaevu üle ookeanipinna,” lisab Wing.

Teadlasduo möönab, et nende leiule oleks ka teisi seletusi. Sama keemiline signatuur tekiks, kui minevikukontinendid tekkisid palju aeglasemalt kui nüüd, või neis sisalduv raskeid hapnikuisotoope neelav savi tekkis vees, mitte maal.

Millal esimesed kontinendid üldse tekkisid, jääb hetkel vastuseta. Igatahes teame, et pool miljardit aastat tagasi oli Maal supermanner Gondwana, mis püsis vähemalt juura-ajastuni, mis algas 180 miljoni aasta eest.

Wing plaanib kontinentide tekkeaja suhtes selgust saada nooremas ookeanikoores leiduvate hapnikuisotoopide jaotumise põhjal.