Paljudele meenub 1990-ndate alguses Kolga mõisa lagunevas ja tellingutes peahoones tegutsenud restoran Capra, kus kehakinnituseks pakuti alligaatoriliha ja haiuimesid. Ent millega on Kolga kõneainet pakkunud läbi aegade, uuris oma magistritöös äsja Tartu ülikooli lõpetanud folklorist Liis Reha, kirjutab Novaator.

Kohapärimust uurides ja kogudes leidis Reha muuhulgas kinnitust oletusele, et enim tuntakse ja tutvustatakse Kolgat kummituslugude kaudu.

Analüüsides 81 arhiiviteksti, 23 ajaleheartiklit ja 24 kolgalase intervjuud, jõudis Reha ka huvitava vastuoluni: Kolga mõis kubiseb kummitustest, inimesed väljendavad nii muret kui hirmu, ent samas tajutakse koha head aurat või energiat.

Kolga praegused elanikud põhjendasid folkloorikogujale, rohkearvuliste kummituslugude ja vaimude olemasolu räämas mõisaga, mis on soodne koht kummitustele ja nendega seotud lugude tekkimiseks.

Ent mõisas ringi kolavad tondid pakkusid kõneainet juba 19. sajandi lõpus nii seal elanud Stenbockidele kui ka ümbruskonna talupoegadele. "Seega on kummituslugudes midagi universaalset. Nad loovad sidusust mineviku ja oleviku vahel," järeldas Liis Reha.

Ülalolev foto on illustratiivne.