Kliima soojenemine 1,5 kraadi paneks juba Siberi igikeltsa sulama

Jakuutia koobastest stalaktiite ja stalagmiite, ehk siis vastavalt laes või põrandal tekkinud tilkekivisid uurinud teadlased leidsid selge seose kliima soojenemise ja igijää sulamise vahel.

Igijää katab ligemale 24 protsenti põhjapoolkera maamassist, ja kui see hakkaks sulama, kasvaks oluliselt ka süsihappegaasi ja metaani pääs atmosfääri. Mõlemad soodustavad aga kasvuhooneefekti süvenemist. Teadlased Mongooliast, Venemaalt ja Šveitsist, keda juhtisid Briti eksperdid Oxfordi ülikoolist, võisid Jakuutias Ledjanaja Lenskaja koopas tilkekivimeid mõõtes selgelt näha muutusi läbi erinevate ajastute.

Ajal 400 000 aastat tagasi, kui kliima tõesti oli keskmiselt 1,5 kraadi soojem kui enne 19. sajandi tööstuslikku pööret, oli selgelt näha ka igijää sulamise jälgi. Baikali järve lähistel võis sama märgata ka 120 000 aastat tagasi, kui temperatuur oli veel üks kraad soojem, aga siis igijää sulamine kaugemal põhjas oli lakanud. Seega, piiriks paistab olevatki keskmiselt 1,5 kraadi.

Tänane planeedi keskmine temperatuur on, osalt tööstuslike heitgaaside tekitatud kasvuhooneefekti, osalt ka muude asjaolude koosmõjul, kerkinud juba 0,6 kuni 0,7 kraadi kõrgemale ja igijää sulamist peab üha tõsisemalt ka kliimamuutuste mudelites arvesse võtma, teatas dr Anton Vaks Oxfordi ülikoolist Guardianile.

See, mis võiks mõjuda küll hästi Gobi kõrbe taandumisele, ei pruugi kogu planeedi jaoks sama hea olla. Niigi räägitakse maailmamere veepinna tõusust isegi meetri võrra vähem kui saja aastaga.