Nädalavahetusel meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud raportis pakuvad uurijad teaduslikke üksikasju lisaks 2012. aastal meedias tehtud avaldustele, mille järgi leidsid nad Arafati isiklikelt esemetelt polooniumi jälgi, vahendab AFP.

Arafat suri Prantsusmaal 2004. aasta 11. novembril 75-aastasena, kuid arstid ei suutnud surma põhjust kindlaks teha. Lese soovil lahkamist siis ei korraldatud.

Arafati säilmed kaevati üles 2012. aasta novembris ja nendest võeti proovid, osalt et uurida, kas ta mürgitati. Selline kahtlus tekkis pärast endise Vene spiooni ja Kremli kriitiku Aleksandr Litvinenko tapmist 2006. aastal.

See uurimine jätkub ja seda viivad eraldi läbi teadlaste meeskonnad Prantsusmaal, Šveitsis ja Venemaal.

Lanceti artiklis räägivad Lausanne'i kiirgusfüüsika instituudi ja õigusmeditsiini ülikoolikeskuse kaheksa teadlast, et on läbi viinud radioloogilised katsed 75 võetud prooviga.

38 proovi on pärit Arafati isiklikest esemetest, sealhulgas aluspesust, mütsist, hambaharjast, haiglamütsist ja spordiriietest, mille andis teadlaste käsutusse Arafati lesk Suha Arafat.

Neid võrreldi 37 puuvillase riide tükiga, mida oli hoitud kümme aastat pööningul ja kaitstud tolmu eest.

„Mitmed proovid, millel olid kehavedelike plekid (veri ja uriin), sisaldasid seletamatult suuremat poloonium 210 aktiivsust kui võrdlusproovid,“ öeldakse raportis. „See avastus toetab Arafati poloonium 210-ga mürgitamise võimalust.“

Polooniumi kiirguse tase oli mitu millibekerelli.

Arvutimodelleerimise abil, millega arvutatakse välja polooniumi väga kiire lõhustumine, tehti kindlaks, et selline tase vastab mitme gigabekerelli suurusele surmavale manustamisele 2004. aastal.

Lisaks sellele öeldakse raportis, et Arafati kliinilised sümptomid ei välista polooniumimürgitust. Sümptomite hulgas olid iiveldus, oksendamine, väsimus ja kõhuvalu.

„Et suu kaudu manustatud poloonium 210 väljutatakse osaliselt roojaga, võib surma peamine põhjus olla seedeelundite sündroom, mis on seotud paljude organite ülesütlemisega,“ kirjutavad uuringu autorid.

Nad tunnistavad siiski, et Arafatil ei langenud välja juuksed ega nõrgenenud luuüdi tegevus, mis on tüüpilised sümptomid kiiritusmürgituse puhul.

Uurijad avaldavad kahetsust, et kohe pärast Arafati surma ei viidud läbi tema surnukeha uuringut.