Lehekülg hasthewhaleexplodedyet.com, mis selle "suursündmuse" ootuses püsti pandi, peab küll juba teatama, et vaal vist ei plahvatagi, nimelt on gaas leidmas vaala sisemusest muu tee välja. Korjuse äraviimine on aga ikka veel parajaks peavaluks. Esialgu loodab vaalast topist teha Torontos asuv Ontario muuseum. 

Tavaliselt on kaldale uhutud vaaladega tükk tegemist, sest kuna tegemist on mitmekümnemeetriste isenditega, kes kaaluvad ligemale kümme tonni või enamgi, pole nende ära transportimine just kerge, roiskumisprotsessi käigus võivad vaalakorjused aga gaase (eriti metaani ja vesiniksulfiidi) täis minna ja just liigutama hakates lõhkeda. Kui muud üle ei jää, tuleb nad siiski lõhkeainega puruks lasta.

Varem on aga võidud jälgida surnud vaala plahvatust näiteks

1970. aastal Florence'is Oregonis dünamiidi abil:
2004. aastal Taiwanil Tainanis, kus transporditud vaalakorjus plahvatas ootamatult keset linna:
2009. aastal Hollandis Amelandi rannal:
Ja mullu Fääri saartel, küll ühe bioloogi aktiivsel kaasabil: