Kas president Trump kiirustas COVID-19-ravi järel töölenaasmisega? Küsime asjatundjalt
Uudiseväärilist oli küllaga: suurriigi presidendi kui tähtsa isiku nakatumine, värvika arvajana tuntud poliitiku uued tähelepanekud COVID-19 ja selle ravi kohta, aga ka ta väidetav kiire paranemine ja tööle naasmine.
Viimane on eriti märkimisväärne, arvestades mehe väärikat 74-aastast vanust, mis tõstab riski selle haigusega tõsisemalt kimpu jääda. Trump viidi haiglasse 2. oktoobril, välja kirjutati juba 5ndal.
USA riiklik rahvatervise instituut CDC soovitab koroonapositiivsel teistest inimestest eralduda vähemalt kümneks päevaks peale sümptomite teket.
Trumpi kiire töölenaasmine ja soov juba laupäeval, 10. oktoobril presidendikampaaniat jätkata tekitab siiski veidi kõheda tunde. Kas ta ei kiirusta ega sea sellega teisi ohtu?
Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar kommenteerib Forte küsimusi.
Kas Trumpi otsus mõnepäevase COVID-19-ravi järel tööle naasta ja vaid üheksa päeva peale sümptomite tekkimist avalikkuse ette naasta on ohtlik?
Minul on raske aru saada, kui kaua president Trump tegelikult on haige olnud. Paar päeva tagasi oli uudis, et tal on tekkinud antikehad (mainimata, kas IgM- või IgG-tüüpi antikehad). Viimased tekivad kõige varem 10.–14. päeval.
Tavaliselt inimene pole enam nakkusohtlik kui PCR-sümptomitest on möödas 10 päeva ja sümptomeid pole olnud vähemalt 72 tundi.
Selleks, et te küsimusele vastata, peab oluliselt rohkem teadma president Trumpi haiguse olemusest. Haiglavoodist publiku ette ilmumine (sain aru, et siis olid presidendil ka sümptomid) ei kiida ma heaks ei Trumpi enda seisukohast (haigele on oluline ka rahu) ega ka mitte nende inimeste seisukohast, kellega ta kokku puutus. Ilmselt mitte rahvaga, aga oma saatjaskonnaga küll.
Isegi, kui ühtegi uut nakatunut ei järgnenud, on presidendi eeskuju rahvale oluline ja tavainimeste puhul me mõistame niisuguse käitumise hukka.
