Lennutarkuste omandamine on mõnestki lennujänesest teinud täieliku lennufänni. Pakume valiku hirmutavaid väiteid lennundusest ja palume neid kommenteerima Lennuakadeemia arendusjuhi ja piloodi Peep Lauki, kirjutab Accelerista.com.

Kui sõna “lendama” paneb sapsud võdisema, pole mõtet seda lugu edasi lugeda. Kas laineri ust saab lennu ajal avada? Kas piloodid tõesti norisevad õndsalt samal ajal kui lennujänes oma istmes võdiseb? Vastused kõigile õudsatele väidetele leiab meie minisarja viimasest, neljandast osast.

LENNU AJAL EI SAA LENNUKI UST AVADA... MÕNE MÖÖNDUSEGA

Märulifilmides oleme näinud, kuidas nii mõnigi tegelane on keset lendu ukse avanud ja lennukist välja hüpanud. Kuid National Geographic tegi kindlaks, et tegelikult ei ole võimalik lennu ajal lennuki ust avada, vähemasti mitte juhul, kui lennuki kabiin on rõhu all.

Peep Lauk: Kabiinis olev rõhk surub ust tugevasti vastu kinnitusi. Avamiseks peaks ust sissepoole tõmbama oluliselt suurema jõuga kui inimlikult võimalik. Kuni lennukõrguseni 3 km on reisilennukil põhimõtteliselt võimalik uksi ja luuke avada.

Reisilennu kõrgustel 11-12 km ületab aga keresisene rõhk (nii ustele kui ka luukidele) 4,5 tonni ruutmeetri kohta ning nende avamine lennu ajal ei ole tõepoolest reaalne. Iseasi, kui sa just Godzilla ei ole.

PILOOT NORISEB KOKPITIS MAGUSAT UND

Reisijal vajub pikemal lennul ikka silm kinni, kuid ega ometi ka pilootidel? Siiski, ka piloodid võivad magada ja magavadki lennu ajal. Muidugi mitte korraga. Kuid pilootide töögraafikud on äärmiselt kurnavad.

The New York Daily News kirjutas aastal 2015, et viimase 35 aasta jooksul on esinenud 320 lennuõnnetust 750 inimohvriga, mis kõik olid põhjustatud piloodi üleväsimusest.

Ühendriikide lennuamet FAA reguleerib pilootide tööaega, kuid siiski kannatavad piloodid unepuuduse all. Euroopa regulatsioonid on Ameerika omadest isegi leebemad.

Peep Lauk: Euroopas on ametipilootidele tööaja suhtes kehtestatud ranged nõudmised. Lubatud töötunde reeglina ei ületata.

Probleemiks võib olla muudest töödest tingitud üleväsimus. Näiteks eraldi sõit või lendamine lennuväljani, õppe- ja koolitustegevus. Samuti on probleemiks ajavööndist tingitud unehäired.

LENNUKI KRAANIST TULEVAT VETT EI TOHI JUUA

Kas on hea mõte paluda klaasikest kraanivett või juua lennukis pakutavat teed ja kohvi? Business Insideri teatel enamus sjuardesse neid jooke kindlasti ei joo. Põhjuseks asjaolu, et EPA uurimuse kohaselt ei vasta 1/8 lennukitest joogivee ohutuse nõuetele.

Lennuki joogivee mahuteid on raske steriliseerida ja neis võib seetõttu leiduda erinevaid, sh kahjulikke baktereid. Parem on lennu ajal juua pudelivett ja teisi pakendatud jooke.