Kas Lähis-Idas on uus sarsiviirus levima hakanud?

 (42)
Kas Lähis-Idas on uus sarsiviirus levima hakanud?
Seagripipaanika tõi kaitsemaskid 2009. aastal ka Kuala Lumpuri lennujaama töötajate nägudele.Reuters/Scanpix

Numbrid on veel liiga olematud, et paanikat tasuks tekitada, aga uue viirushoo kuuest haigestunust kaks on juba surnud, kirjutab ajakiri Forbes.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ülesandeks on inimesi ohtude eest hoiatada ja parandada maailma valmisolekut epideemiate eel. Mõne aasta tagune seagripipaanika läks küll juba liiale. Sars on veidi tõsisem haigus kui gripp, kuigi tapvaid tagajärgi omavad  mõlemad.

WHO häire läks lahti juba septembris, kui esimene inimene, Saudi Araabias käinud katarlane sellesse võimalikku uude sarsivormi haigestus. Ilmnes, et Saudi Araabias oli üks inimene jõudnud juba selle kätte ka surra. Reedese seisuga oli mõlemas riigis haigestunuid kuus, kellest kaks oli juba surnud. Mujal pole selle viiruse levikut teada.

Suurim sarsiepideemia vallandus 2002. aastal Hiinast, nakatades enam kui 8000 inimest ja tappes neist iga kümnenda. Tollal tõi see näiteks kaitsemaskid inimeste nägude ette paljudes lennujaamades üle maailma.

Tervise Arengu Instituudi ülevaates kirjutatakse sarsist järgmist:
"SARS (severe acute respiratory syndrome) on tõsiselt kulgev äge respiratoorne viirusnakkus, mille tekitajaks on uut tüüpi koronaviirus SARS-CoV. SARSi inkubatsiooniperiood kestab 2–16 päeva. Haigus algab järsku kõrge palaviku, külmavärinate, peavalu, nohu ja kurguvaluga, võib tekkida oksendus, kõhuvalu ja -lahtisus ning kiiresti areneb pneumoonia koos vastavate sümptomitega. Haigus levib piisknakkuse teel ja haigestuvad eeskätt vanemad inimesed (üle 65 a). Et SARS-CoV on tundlik harilike desinfitseerimisvahendite ja kuumutamise suhtes, siis on tavaliste nakkustõrjemeetmete aktiivsel rakendamisel võimalik SARSi levikut pidurdada. Spetsiifiline ravi puudub, ka tõhusat vaktsiini pole siiani suudetud saada."