Meie looduses elavad sisalikud suudavad kõik ohu korral saba maha jätta. Näiteks siis, kui nad on stressis või kui kass või lind on nad lõksu meelitanud. Saba loovutamine pole sisalikule meeltmööda, aga sellega saab võita elu.

Kui saba ära tuleb, siis tõmbleb see veel tükk aega ja meelitab ründaja tähelepanu eemale, aga sisalik ise saab peitu pugeda. Mõne liigi noortel sisalikel on isegi värviline saba, millega on hea tähelepanu kõrvale juhtida.

Saba kasvab lõpuks tagasi, ent see näeb esimesega võrreldes pisut teistmoodi välja. Ja sel uuel, väljakasvanud osal puudub ka loovutamisfunktsioon ehk siis, iga sisalik saab saba loovutada vaid ühel korral ja seega peab hoolikalt kaaluma enne kui seda teha.

On liike, kes saavad saba loovutada, aga ei tee seda. Või siis hädavajadusel teevad seda ainult noored isendid. On aga ka liike, kes ei saagi seda teha. Ehk siis loovutamine sõltub liigist, mitte looma suurusest. Enamus Euroopa sisalikke saavad aga vajadusel sabasid loovutada.

Ükskõik kuidas on, heameelega ei loovuta oma saba ka need, kes seda suudavad. Seetõttu peab sisalike eest hoolitsemisel olema eriti ettevaatlik, sest kui neile stressi tekitada, võivad nad paanikahoos sabad maha jätta.