Kas kiviajal tehti pornot või oleme me kõigest valesti aru saanud?

Väide, et kurvikad naisekujud oli eelajalooline pornograafia, on tegelikult katse õigustada tänaseid kalduvusi mineviku näidetega, väidab arheoloog April Nowell ajakirjas New Scientist.

Niinimetatud Veenuse-kujukesed, ülepaisutatud kehavormidega, milliseid on leitud mitmestki kohast Euroopast, on toonud ka paleoliitilise kunsti terminoloogiasse sõna pornograafia, kuigi tegelikult pole üldse selge, millise eesmärgiga selliseid kujukesi nikerdati.

Üks kuulsamaid näiteid kiviaja kunstist on juba 1908. aastal avastatud Willendorfi Veenus.

Kujukesi, mida kaevamistel leitud, on vägagi erinevaid, mõned on meeste, teised naiste, mõned ka loomade kujud, erinevates vanustes, erinevates vormides. Mõnel on ka riietus seljas, teistel ei ole.

Ja teadlasi häirib ajakirjanike tahe mõistetega liialdada, kuigi mõnikord on liialdajateks olnud ka arheoloogid ise. Tänapäeval levivad juba faktide pähe väited kuidas 26 000 aastat tagasi pornograafiat olevat toodetud. Et nii nagu nüüd, olevat sama asi ka tollal eksisteerinud.

Igatahes pole üldse tõestatud, et kujudel mingit pornograafilist eesmärki oleks olnud. Ja põhjendusi tuleks otsida hoopis mõistetest "jahimaagia", "usund" või "viljakusmaagia." Nowelli selleteemaline käsitlus peaks raamatukaante vahel ilmuma järgmisel aastal, kirjutab ajakiri.