Karantiini ajal Euroopa kihutas, Eesti jõi, istus rooli, kimas – ja võeti vahele

 (2)
Karantiini ajal Euroopa kihutas, Eesti jõi, istus rooli, kimas – ja võeti vahele
PPA

ROADPOLi andmetel kasvas karantiini ajal enamuses Euroopa riikides kiiruseületamiste arv ehkki liiklus üldiselt oli turvalisem. Ühendriikides on lockdowni ajal sama tendentsi tunda. Kuidas olid lood Eestis, rääkis PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo.

ROADPOL (European Roads Policing Network) uuris, kuidas muutus liiklus Euroopa teedel karantiini ajal. Suur osa riike raporteeris üldisest liiklussageduse vähenemisest ja sellest tingitud turvalisuse tõusust ja omakorda suurematest sõidukiirustest: tühjad teed ahvatlesid liiklejaid lubatust kiiremini sõitma.

Üleüldiselt kihutav Euroopa

Kiiruseületajaid tabati varasemast rohkem nii Soomes, Šveitsis, Horvaatias, Poolas, Belgias, Iirimaal, Tšehhias, Madamaades, Türgis, Austrias, Hispaanias, Sloveenias, Leedus, Serbias ja Eestis, ehk lühidalt kõikjal Euroopas.

Vaid Itaalias ja Ungaris anti teada liiklusrikkumiste vähenemisest ning see on otsene karmide liikumispiirangute tagajärg.

Kroonviiruse levik piiras politsei tööd kõikjal: Eestis katkestati suured puhumisreidid, töö korraldati ümber ning “põhiaur” läks piirangute järgimise järelevalvele.

ROADPOLi aruandes tõdetakse, et autojuhid ignoreerisid seadusi, ja käsitlesid tühje teid isiklike ralliradadena, sõites põhjagaasiga mitte üksnes maanteedel vaid ka linnas.

Seotud lood:

ROADPOLi kogutud markantsed näited

Saksamaal kihutati asulates 50 km/h asemel kuni 140 km/h. Kiirteel tegi Ferrari juht endast video kui sõitis 372 km/h. Ühe käega hoidis telefoni, teisega rooli ja teed ei vaadanud üldse. Ning kogukond aplodeerib, nimetades seda F1 vääriliseks sõiduks. Õnneks ei juhtunud avariid. Kuna tegu oli kiirteega, sai trahvida vaid telefoni valesti kasutamise eest autoroolis.

Sloveenias oli liiklusolukord üldiselt hea, aga kuna kiiruseületajaid oli palju, korraldas politsei 2 12-tunnist reidi ja võttis nii 20. kui 21. mail kõik korrarikkujad rajalt maha.

Horvaatias teatati ajavahemikul 24. aprillist 14. maini 17st fataalsete tagajärgedega avariist, milles hukkusid 18 inimest. Enamus avariisid oli seotud kiiruseületamisega. Nelja kuuga on Sloveenias hukkunud kiiruse tõttu 52,9 protsenti – rohkem kui pool! – avariisse sattunud inimestest.

Serbias tehti statistikat kiiruseületamiste kohta: võrreldes lockdowni 1.-15. märtsiga, mil eriolukord riigis veel ei kehtinud, tõusis keskmine sõidukiirus 21% ehk üle viiendiku.

Poolas on osa liikluspolitseinikke spetsialiseerunud kiiruseületajatele. Nende ülesandeks on autojuhtide korrale kutsumine – trahvi tegemise asemel püütakse inimesele selgitada, miks on ohtlik kihutada.

Alles siis kui juht ei taha õppust võtta, järgneb trahv või kinnimaja. Maikuus pandi Poolas välja infotahvlid, mis tuletasid juhtidele meelde piirkiirust ja näitasid reaalajas, kas liikleja sellest ka kinni peab. Võta kiirus maha ja jää ellu!

Soomes on liiklusrikkumiste arv tõusule keeranud – tänavu jaanuarist märtsini kasvas ohuolukordade hulk 60% mullusega võrreldes. Eriolukorra ajal ületati kiirust keskmiselt 30% rohkem kui möödunud aastal. Soome juhid on end välja vabandades kõige sagedamini öelnud, et tühjad teed ahvatlevad kihutama.

ROADPOL koputab liiklusrikkujate südametunnistusele: sel ajal kui teie gaasi annate ja reeglitest üle astute, on kusagil keegi suremas ja teised tema elu eest võitlemas. Avarii korral ei pruugi abi jõuda nii kiiresti kui vaja, kui süsteem on ülekoormatud.

Eesti statistikat ja PPA kommentaari loe Acceleristast