KANDA VÕI MITTE | USA uuendab maskide kandmise soovitusi
Siiani on Maailma terviseorganisatsioon WHO ja selle eeskujul ka USA haiguste tõrje ja ennetamise keskus (C.D.C.) - nagu ka Eesti terviseamet - soovitanud, et tavalised inimesed ei pea maske kandma, kui nad pole just haiged ja ei köhi. Osaliselt on sellise soovituse põhjuseks vajadus säilitada meditsiinilisi maske, sealhulgas respiraatorimaske N95, tervishoiutöötajatele.
Tänase New York Times'i teatel ütles neljapäeva õhtul Valges Majas toimunud briifingul president Donald Trump, et tema administratsioon tuleb välja uute maskide kandmist käsitlevate määrustega, kuid rõhutas, et nende täitmine saab olema täiesti vabatahtlik. "Kui inimesed tahavad neid kanda, saavad nad seda teha," ütles ta.
Ühe föderaalametniku sõnul on C.D.C. valmis soovitama kanda kõigil näokatteid avalikes kohtades, näiteks apteekides ja toidupoodides, et vältida viiruse tahtmatut levikut. Terviseametnikud on siiski jätkuvalt rõhutamas, et N95-maske ja kirurgilisi maske tuleks säästa eesliinil tegutsevatele arstidele ja õdedele.
Valge Maja koroonaviiruse reageerimise koordinaator dr Deborah Birx hoiatas samas, et ameeriklasel ei tohiks tekkida maskide kandmisest ekslik turvatunne. Käte pesemine ja kahe meetri reegel on tema sõnul jätkuvalt kõige tõhusamad meetmed.
“Maskid ei kata teie silmi. Kui puudutate asju ja oma silmi, nakatate end samal viisil, ”ütles dr Birx.
C.D.C direktor Robert Redfield kinnitas selle nädala alguses antud raadiointervjuus, et agentuur on muutmas maskide kandmise juhiseid. Tsiteerides uusi andmeid, mis näitavad nakatunud, kuid sümptomiteta inimestelt viiruse ülekandumise ulatust, ütles ta, et maskide kandmise juhend vaadatakse uuesti kriitiliselt üle.
Olukord Eestis
Eestis on üldine arvamus kandumas selgelt seda suunda, et avalikes kohtades oleks maskide lauskandmine täiendav abivahend viiruse leviku tõkestamisel.
Valitsuse teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar nentis alles teisipäevasel nõukoja koosolekul, et koroonaviiruse kriis tõenäoliselt muudab inimeste käitumisnorme.
„Me peame ilmselt õppima Aasia kogemusest kandma rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske. See võiks muutuda sotsiaalseks normiks, mida ühiskond laiemalt aktsepteerib,“ rääkis Lutsar.
Sama meelt on Tartu Ülikooli mikrobioloogia osakonna professor Reet Mändar.
„Praegu oleme jõudnud olukorda, kus kõige targem on kõiki inimesi käsitleda kui potentsiaalselt nakkusohtlikke. Paljudel viirusekandjatel ei ole haigussümptomeid või on need väga nõrgad. Või ei ole sümptomid jõudnud veel avalduda, aga 1–2 päeva enne nende teket on inimene juba väga nakkusohtlik. Maski kandmine ühiskondlikes ruumides (poes, apteegis, raviasutuses, ühistranspordis) aitab meil haigust vältida,“ ütles Mändar.
Eesti terviseamet aga oma seisukohta muutma ei kiirusta.
„Tuginedes WHO ja ECDC [Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus-toim.] analüüsidele on ka Terviseamet seisukohal, et haigusnähtudeta inimesel ei ole viiruse ennetamiseks mõtet meditsiinilist kaitsemaski kanda, sest selle efektiivsus ei ole teaduslikult tõestatud – seda ka gripi puhul,“ ütles Fortele terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Natalja Rjabinina.
Ta märkis, et rahvarohketes kohtades maskide kandmine võib piirata nakkuse levikut, kuid eelkõige nakkuse kandumist nakatunud inimestelt teistele.
„Kuid lähtuvalt senistest soovitustest peab diagnoositud viirusekandja või koroonaviiruse sümptomitega inimene püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte,“ rääkis Rjabinina
