Kanada uus kodanikupalga-eksperiment tõi häid tulemusi

 (188)
Kanada uus kodanikupalga-eksperiment tõi häid tulemusi
Illustratiivse tähendusega pilt kodutust (Foto: Pixabay / Leroy Skalstad)

Forte pikk ülevaade kodanikupalga-eksperimentidest leidis, et kodanikupalk võib olla hea mõte. Sama kinnitab uus selline katsetus Kanadas.

Aasta väldanud uuring näitas, et vähemalt Kanada ühe kindla piirkonna kodutud kasutasid "tasuta" raha mõistlikult ja muutsid oma elu tõesti paremaks, kirjutab CBC.

Briti Columbia provintsis läbi viidud uurimisprojekti korraldajad jagasid kodututele inimestele igaühele aastaks 7500 Kanada dollarit (hetkeseisuga u 4860 eurot) ja jälgisid seejärel nende toimetulekut ühe aasta vältel. Katse tulemused kujunesid läbiviijate osutusel „kaunil moel üllatavateks“.

50 katses osalenud inimest, kellele raha eraldati, leidsid selle aja jooksul endale püsiva elukoha, vabastasid ruumi varjupaikades ja säästsid kodutute varjupaikade süsteemile 12 kuu jooksul tuhandeid dollareid iga katsealuse kohta.

Projekt „Uus lehekülg“ (ingl New Leaf project) on Vancouveris tegutseva heategevusorganisatsiooni Ühiskondliku Muutuse Sihtasutus (Foundations for Social Change) ja Briti Columbia ülikooli 2018. aastal algatatud ühisuuring.

Kõik 115 osalejat vanuses 19–64 eluaastat olid olnud kodutud vähemalt kuus kuud; neil polnud märkimisväärseid alkoholi- või uimastisõltuvushäireid ega muid vaimse tervise probleeme.

Juhuslikkuse alusel valiti 50 osalejat, kellele anti raha; ülejäänud katsealused moodustasid kontrollrühma, mille liikmetele raha ei antud.

Seotud lood:

„Mul polnud mingeid ootuseid, aga olid suured lootused,“ kommenteeris Ühiskondliku Muutuse Sihtasutuse tegevjuht Claire Williams. „See, mida me pärast 12 kuu möödumist avastasime, oli aga kaunil moel üllatav.“

Kodutud, kellele eraldati raha, mitte ainult ei veetnud kontrollgrupiga võrreldes vähem päevi kodututena, vaid ka leidsid võimaluse kolida püsivasse elukohta keskeltläbi kolme kuu jooksul, samas kui kontrollgrupi liikmetel võttis püsiva elupaiga leidmine aega keskmiselt viis kuud.

Need katsealused, kellele raha anti, said aasta jooksul ka hästi hakkama selle haldamisega. „Täheldasime, et inimestel õnnestus 12 kuu jooksul säästa rohkem kui tuhat dollarit (650 eurot), mis on Briti Columbia Alam-Mandriala (ingl Lower Mainland) piirkonna kohta märkimisväärne tulemus,“ rõhutas Williams.

Keskeltläbi kulutasid raha saanud katsealused 52% rahast toidule ja üürile, 15% muudele asjadele, nt ravimitele ja arvete maksmisele ning 16% rõivastele ja transpordile.

Peaaegu 70% raha saanud katsealustest suutsid end juba ühe kuu jooksul toiduga kindlustada. Samal ajal vähenesid nende kulutused alkoholile, tubakasigarettidele ja uimastitele keskeltläbi 39%.

„Liigagi sageli kritiseerivad inimesed kodututele raha jagamise mõtet, kuna eeldavad, et seda raha hakatakse kasutama mõtlematult,“ rääkis Williams. „Meie uuring esitab väljakutse läänes valitsevatele stereotüüpidele selle kohta, kuidas me saame paremini aidata ühiskonna äärealadel elavaid inimesi.“

Williamsi osutusel läheb ühele kodututule inimesele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumine aastas keskeltläbi maksma 55 000 dollarit (35 650 eurot).

Uuringu raames kogutud andmed näitavad, et projekt hoidis kodutute varjupaikade süsteemile aasta jooksul kokku ligikaudu 8100 dollari (5250 eurot) ühe inimese arvelt — s.t, kokku kõigi 50 raha saanud katsealuse arvelt u 405 000 dollarit (262 500 eurot).

2018. aastal Kanadas läbi viidud kodutute inimeste loenduse järgi elab provintsis u 7600 püsiva elukohata inimest, mis tähendab, et 115 katsealusega uuring on siiski suhteliselt väike.