KÄED EEMALE | Valitsuse siht selge: riigiaparaadi suurus tuleb säilitada

 (113)
Jaak Aab
Jaak AabFoto: Jaanus Lensment

Keskerakonda kuuluv riigihalduse minister Jaak Aab on käivitanud kõikvõimalikke riigireformiga sarnanevaid tegevusi, kuid ühes ei taha praegune valitsus sammugi tagasi asuda – ja see on riigitöötajate armee suurus.

Eesti riik peab viimastel andmetel ministeeriumites, ametites, inspektsioonides, sihtasutustes ja mujal üleval 132 322 riigitöötajat. Pandeemiakriisi ajal riigiametnike palkasid ei kärbitud vaid tõsteti. Riigitöötajate arv ei ole viimastel aastatel eriti muutunud ja nagu nüüd selgub, ei ole seda plaanis vähendada - vaatamata ametite ja omavalitsuste liitmisele, uute IT-süsteemide ja imetarkade „krattide" kasutusele võtmisele.

See selgus pärast eilset jaak Aabi juhitud riigireformi koordinatsioonikogu esimest kokkusaamist, mil Forte tundis huvi, mida õigupoolest tähendab sellel käsitletud punkt, kus räägiti eesmärgist "muuta Eesti riigivalitsemist tõhusamaks"? Tundsime huvi, kas on eesmärgiks ehk näiteks riigiasutuste arvu vähendamine konkreetse numbri võrra või riigitöötajate arvu jätkuva kasvu peatamine?

Punkti aitas selgitada rahandusministeeriumi riigihalduse nõunik Merje Frey, kes märkis alustuseks, et riigivalitsemise tõhustamise all peetakse silmas juhtimis- ja tugitegevuste kulude kokkuhoidu ning tuleviku kulude kasvu piiramist. Ning ühtlasi selgus ka see, mis on plaanis ette võtta riigitöötajate arvuga.

Seotud lood:

„Eesmärk on riigivalitsemise kohanemine demograafiliste trendidega ning üldiseks suunaks on riigipalgaliste töötajate arvu ohjamine ning vähendamine," ütles Frey ja jätkas: „Konkreetset numbrilist eesmärki sätestatud ei ole, kuid orientiiriks on seatud valitsussektori töötajate arvu osakaalu hoidmine alla 12% tööealisest elanikkonnast."

Seega tähendab riigivalitsemise tõhustamine töötajaskonna suuruse osas selle säilitamist. Tegelikult oleks võimalik seda veel kasvatatagi, kuna eelmisel aastal oli vastav näitaja 11,9% kõigist tööealistest eestlastest.

Teiste edasiste plaanide osas on riigil plaanis jätkata tugitegevuste liitmisega - näiteks dokumendihalduse korraldamise konsolideerimine ja välisvahendeid jagavate üksuste ühendamine.

Riigireformi raames on kavandatud ka viies valdkonnas riigiametite ühendamine, millest kolme ühendameti loomine on juba riigikogu menetluses, nendeks on - keskkonnaamet, põllumajandus- ja toiduamet ning haridus- ja noorteamet.

Ettevalmistamisel on transpordi valdkonna ühendameti ja maa-, planeeringute- ning regionaalvaldkonna ühendameti moodustamise viimine valitsuskabinetile arutamiseks.

IT-majasid ei liideta

Uurisime ka seda, kas plaanisid on tulevikus asuda liitma eri ministeeriumite IT-majasid - RIKSid, RIK-id, RMIT-id, SMITid, RIAd jne võtavad silmad kirjuks. Selgub, et ei.

„Hetkel analüüsime riigi IKT baasteenuseid eesmärgiga esitada juunis 2020 valitsusele ettepanekud nende efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks korraldamiseks riigis. IKT maju plaanis liita ei ole," ütles Frey.