Järelemõtlemise koht: kas uued ja vinged makselahendused on teenused neile, kel enne palgapäeva raha otsa kipub saama?

 (23)
Eurod
Foto on illustreeriv.Foto: Ester Vaitmaa

Eesti kaubandusketid ja ka finantsasutused on viimastel nädalatel asunud turule tooma lahendusi, kus kauba eest on võimalik jätta ostuhetkel maksmata ning teha seda tulevikus ühe kuumaksena. Hoiatusi riskide või vastutustundliku laenamise kohta seejuures ei anta ning mõni asutus ei pea vajalikuks ka lepingut sõlmida.

Värskeim näide on Tallinna Tallinna Kaubamaja Grupi loojalsusprogrammi täiendus Partner Kuukaart, mis võimaldab nii tava- kui e-poes tehtud ostudelt tasuda ühe arvega järgmise kuu alguses. Limiit on igal kliendil personaalne ning selle väljaarvutamisel tehakse päring Creditinfosse - reeglina jääb see ligikaudu 800 euro kanti. Mingit täiendavat kulu või intressi arve õigeaegsel tasumisel selle eest ei lisandu.

Milles võib olla asja idee? Kaubamaja ise räägib oma teadetes uuest teenusest kui millestki palju mugavamast võrreldes senise arve kohe tasumisega.

See ei vasta tegelikult tõele - näiteks iseteeninduskassa ekraanil vaatavad kliendile vastu täpselt ühesugused klahvid (kui toon välja arvata), ning ühel neist on täpselt sama mugav vajutada kui teisel. Lisaks pole vaja kohe maksmisel sisse toksida mingisuguseid PIN-koode. Vaadake ise:

Partner Kuukaart, kaardimakse või mTasku? Aivar Pau

Seega on tegelikult asi milleski muus kui mugavuses. Ühelt poolt võib see siduda ketiga rohkem madalama või ebakindlama sissetulekuga kliente sel teel, et pakub lisakindlust juhtudeks, kui raha peaks enne palgapäeva otsa saama. Tõenäoliselt ongi need inimesed selle teenuse peamiseks sihtrühmaks.

Teiseks on õhkõrn võimalus, et Kaubamaja loodab teenida viivistasudelt, mida klientidel tuleb tasuma hakata siis, kui nad järgmisel kuul tähtaegselt tagasimakset ei tee. Samas on see viivise protsent vaid 0,065 protsenti päevas, ehk 800 euro puhul 52 senti päevas ja 3,65 eurot nädalas.

Päris kindlalt loodab just maksetähtaja möödumisele teine sarnane lahendus, millega tuli mais välja Inbank. Teenus kannab nime Indivy Go ja sarnaselt Partner Kuukaardile saab selle abil veebiostude eest sooritada ühe makse järgmisel kuul ning sel juhul intresse ja muid tasusid ei esine. Mingisugust lepingut samuti kliendilt ei eeldata.

Kuid tingimused juhul, kui klient ei suuda õigeaegselt järelmaksu teha, on Kaubamajaga võrreldes vägagi karmid: makseviisi muutmise tasu - 8 eurot, makse meeldetuletus - 5 eurot, võlalepingu sõlmimine - 25 eurot, viivise määr 8 protsenti aastas + Euroopa Keskpanga intressimäär, sissenõudmiskulud - 30-1000 eurot. Tasub ikka järele mõelda, kas ollakse tõesti päris kindlad, et hilisem makse suudetakse tähtaegselt teha.

Forte uuris Inbankilt, mida see õigupoolest ikkagi tähendab, et kliendil ei ole vaja järelmaksu lepingut sõlmida, kuid järelmaksu ta sooritama peab? Asutuse esindaja teatas vastuseks, et Indivy Go ei ole järelmaks ega ka laiemas mõttes krediiditoode, mistõttu ei ole tarvis krediidilepingut sõlmida.

Mis hetkel tal tekivad kohustused, kelle ees ja millised need kohustused on? Kas järelmaksul on intress ehk mille pealt pank teenib? „Rahaline kohustus tekib kliendil Inbanki ees alles järgmisel kuul, sõltuvalt tellimuse esitamise ajast 15-45 päeva jooksul. Juhul kui klient otsustab maksetähtaja saabudes jagada ostu pikema perioodi peale, siis tehakse talle personaalne pakkumine, millele võivad lisanduda intressid ja muud tasud ning milleks sõlmitakse kliendi soovil krediidileping," rääkis ettevõtte esindaja.

Seega on tegemist mõlema toote puhul justkui vana hea määratud tagasimaksega krediitkaardiga ning ainus erinevus on see, et erinevalt tavapankadest ei räägi nende toodete pakkujaid oma klientidele vastutustundlikust laenamisest, riskidest ja ei taha kohe ka lepingut sõlmida. Kerge raha, mis võib hiljem kaasa tuua rasked kohustused.

Finantsinspektsiooni selgituse kohaselt on praegu kehtiva seaduse järgi tegemist krediidiga juhul, kui raha kasutamise eest küsitakse tasu - tavapäraselt intressi või lepingutasu.

„Üksnes asjaolu, et teenuse eest on võimalik maksta tulevikus, või et maksetähtpäevast mitte kinni pidamisel tuleb tasuda viivist, ei muuda teenust veel krediidiks. Analoogselt tuleb ka näiteks elektri või sideteenuse eest tasuta alles kuu lõpus, ehk peale teenuse kasutamist ja juhul, kui maksmisega hiljaks jäädakse, siis tuleb üldjuhul tasuda viivist," rääkis inspektsiooni esindaja.

Alles siis, kui tegemist saab olema krediidilepinguga, tuleb täita ka vastutustundliku laenamise põhimõtteid.