Madalate käikudega sõites tuleb pedaale vändata küll kiiremini, kuid samas on see ikkagi kergem. 80–90 vändapööret minutis mõjub lihastele säästvamalt kui 50 pööret minutis, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Asi selles, et suurem pöördesagedus aktivee­rib nn aeg­lased ehk I tüübi lihas­kiud, mis on vastupidavamad. See säästab kiireid ehk II tüübi kiude, mis suudavad vallandada suurt, lausa plahvatuslikku võimsust, kuid väsivad kiiresti.

Ka grupisõit on omaette teadus. Ees liikuva ratturi „tuules“ sõitmine on mõistagi kergem kui grupi juhtimine, ent isegi juhtrattur kogeb 3,1% väiksemat õhutakistust kui üksin­da sõitev rattur.

Juhtratturi taha rivis­tunud ratturid tõstavad pisut tema taga paikneva õhu rõhku, seega pole õhurõhu vahe juhtratturi ees ja taga nii suur.

Katsed tuuletunnelis on näidanud, et vähemalt kuueliikmelistes gruppides on parimas olukorras eelviimane rattur: tema eessõitjad vähendavad tuuletakistust, tagasõitja ei lase aga turbulentsusel tekkida.

Loe juulikuu Imelisest Teadusest lähemalt, milliseid teaduslikke nippe kasutavad Tour de France`il võistlevad tippratturid.