CNN avaldas hiljuti pika artikli Jaapanis elavate naiste vaimse tervise kohta ja kuidas sealne ühiskond suhtub hooletult nii naistesse kui ka üldse põlastavalt vaimse tervise probleemidesse.

Loo lisafookus on koroonapandeemia ja sellega kaasas käinud tärkava majanduskriisi mõjud Jaapani elanikkonnale. Sellest ka pealkiri.

Pandeemiast karmimatest hoopidest on tõusva päikese maa suutnud üsnagi kõrvale jääda – enam kui 126 miljoni elanikuga suurriigis on COVID-19 tagajärjel surnud nende rida tippimise hetkel teadaolevalt 2119 inimest.

Majandussurutisest aga mitte, mis pandeemia ja piirangute mõju omalt poolt tugevdab. Selle üks tagajärg on, et tänavu oktoobris oli Jaapanis rohkem enesetappe kui COVID-19-surmasid terve tänavuse aasta jooksul. Vastavad arvud on 2513 ja 2119.

Täpsuse huvides peab märkima, et Jaapanis kehtestatud piirangud on seni alati suhteliselt pehmed olnud ja ka enesetapud on seal suur probleem juba pikema aja jooksul (ametlikku statistikat ilmub selle kohta alates 1978. aastast.)

Jaapan on suure ja arenenud riigi kohta haruldaselt julge oma rahva enesetappude arvu avalikuks infoks tegema. Näiteks USA värskeim statistika pärineb 2018. aastast, märgib CNN.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) statistika põhjal esines Jaapanis 2016. aastal 18,5 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Maailma keskmine oli samal perioodil 10,6.

Enesetappude arv on Jaapanis viimase aastakümne jooksul olnud üsna pidevas kerges languses, vajudes mullu 20 169-ni, mis on seni madalaim registreeritud arv aasta kohta. 2020 on "graafikukõvera" aga taas ülespoole keeranud.

Mis üldse tõukab jaapanlasi midagi nii drastilist tegema? Tavapärased põhjused on tugev kooli- ja töösurve (pikad tööpäevad), inimeste üldine sotsiaalne isoleeritus ja, nagu mainitud, kindlasti see, et ühiskondlik suhtumine vaimse tervisega kimpus olijatesse on üleolev ja põlastav.

Kuna CNN-i artikli põhjal on naiste kohtlemine pidev sotsiaalne murekoht, pole ime, et enesetapjate hulgas on hiljuti kasvanud naiste osakaal. Oktoobris kasvas end tapnud naiste arv mullu oktoobriga võrreldes 83%, meeste oma 22%.

Asi võib olla selles, et naisi töötab palju elualadel, kus on majanduslanguse tõttu palju koondamisi olnud – hotellid, toidukohad, poed.

Jaapan on nn seitsmest juhtivast tööstusriigist (G7) ainuke, kus 15-39-aastaste noorte peamine surmapõhjus on suitsiid. Nooremate kui 20-aastaste enesetappude arv oli tõusuteel aga juba enne pandeemiat.