Nende ridade tippimise ajal loetleb worldometer viirusega nakatumise tagajärjel surnute koguarvuks 1 000 211, aga tegelik arv on tõenäoliselt erinev.

Lihtsalt keegi ei suudaks kindlaks teha, kui paljud surmad ei saanud ametliku statistika osaks, olgu siis võimulolijate mahavaikimisnõude tõttu või vähese testimise tõttu – või lihtsalt seetõttu, et loendajad ei suutnud neid mingil põhjusel märgata.

Hiina meedia teatas esimesest teadaolevast uue koroonaviiruse tõttu surnust tänavu 11. jaanuaril.

Ta oli 61-aastane mees, kes külastas regulaarselt Wuhani elusloomaturgu, kust SARS-CoV-2 levik inimeste hulgas usutavasti algas.

Miljoni surnuni jõudmiseks kulus viirusel paljude pingutustest hoolimata seega veidi üle kaheksa kuu.

Ametlikke nakatumisjuhte üle maailma on uudise koostamise hetkel seevastu 33 178 306, paranenute arv 24 505 065.

SARS-CoV-2 juhtudest on avalikkust teavitanud 213 maailma riiki või territooriumi. Enim nakatunuid on leitud USAs (hetkeseisuga 7 294 232), enim surnuid samuti seal (209 238).

Võrdluseks: worldometeri andmetel on tänavu nakkushaigustesse surnud ligi 9,63 miljonit inimest, hooajalisse grippi natuke üle 362 500, AIDS-i üle 1,24 miljoni, vähki ligi 6,1 miljonit, liiklusõnnetuste tagajärjel natuke üle miljoni, suitsiidi tõttu üle 795 000.

SARS-CoV-2 viiruse vältimiseks on edukaimad võtted teistest eraldumine (sotsiaalse distantsi hoidmine), kätepesu ja pesemata kätega näo puudutamisest hoidumine, mille kaudu enamik nakkushaigusi üldse organismi jõuabki.

Viirus levib peamiselt kolmel viisil, millest ohtlikem on teise inimese väljahingatava sissehingamine, olgu siis piiskade või aerosooli kujul.