Inglismaal kaevati välja neetud keskaegne kaev

 (10)
Inglismaal kaevati välja neetud keskaegne kaev
Foto: Jamie Quartermaine (kaevu väljakaevamist juhtinud arheoloog)

Püha Anna neetud supluspaik Inglismaal jõudis taas paksu mullakihi alt päevavalgele.

Inglismaal on uuesti üles leitud ja vahepeal seda täitnud mullast tühjaks kaevatud mitme sajandi vanune kaev, mille veel usuti omal ajal olevat olnud imeline tervendav mõju.

Neitsi Maarja ema järgi nime saanud Püha Anna kaev (ingl Saint Anne’s Well) leiti eravaldusse kuuluvalt põllult Ühendkuningriigis Liverpooli lähistel.

Keskajal tekkis Püha Anna isiku ümber lahkusuliste sekt. Arvatakse, et tolle pühaku kummardajate jaoks võis pühaku nimeline kaev olla populaarseks palverännaku-sihtmärgiks. Tõenäoliselt kastsid usklikud end kaevuvette, et saada puhtaks pattudeks ning ravida naha- ja silmahaiguseid.

Esimesed teated Püha Anna kummardamisest pärinevad aastast 550 m.a.j., kuid Inglismaale laienes usulahk alles 14. sajandi lõpul.

See tähendab, et kaev pole tõenäoliselt vanem kui 600 aastat, ehkki legendi kohaselt olla Püha Anna ise selles kunagi supelnud.

Kaevuga seondub ka rahvapärimus hukutavast needusest. Legendi kohaselt tekkinud 16. sajandil kaevu ümber kohaliku kloostri ja naabervalduse omaniku sir Richard Boldi vaheline kinnisvaratüli.

Sir Boldi ülemteener Hugh Dancy lasknud pärast kloostri prioriga tülli minemist Cromwelli volinikel kloostri ja kaevu hõivata. Kättemaksuks needis neimahimuline prior Dancy Püha Anna nimel ära — ja heitis ise varsti pärast seda hinge.

Seotud lood:

Järgmistel kuudel sattus Dancy rahalistesse raskustesse ja kaotas poja salapärasele haigusele. Ta hakkas kõvasti jooma ja ühel päeval leiti ta koljumurruga surnukeha Püha Anna kaevust.

Too hirmutav rahvajutt ei takistanud palverändureid kuni 19. sajandini kaevus kümblemast ega nüüdisaegseid arheolooge seda välja kaevamast. Hoolimata aastatepikkusest kündmisest polnud kaevust kaua leitud muid märke kui paar kivi maapinnal.