Nimelt võrdlesid nad urineerivaid rotte, kitsi, lehmi ja elevante. Tõsi, rott oleks võibolla vale valik, sest suudab urineerida sekundi murdosa jooksul. Aga teadus vajabki võrdlusmomenti. Selle uurimuse juht dr Patricia Yang igatahes publitseeris need tulemused mullu PNAS ajakirja numbris, ja pälvis paraku sellise tunnustuse, mida tõsine teadlane ei taha. Neile anti Ig Nobeli auhind füüsika alal.

Ig Nobeli auhinnad anti küll kätte igati prestiižikas Harvardi ülikoolis, aga sellega kaasneb alati tõsine pilkemoment. Neid preemiaid jagatakse alates 1991. aastast.

Keemia-alane Ig Nobel anti Austraalia ja USA teadlastele, kes leiutasid keemilise retsepti, kuidas keedetud muna algsesse seisundisse tagasi viia.

Kirjanduspreemia anti kolmele mehele: Mark Dingemanse, Francisco Torreira ja Nick J. Enfield, kes tuvastasid, et sõna "huh" või selle vaste eksisteerib peaaegu igas inimkeeles, aga nad ei olnud kindlad, miks. Nemad saavad preemia kätte 3. oktoobril, kui kätteandmise tseremooniat korratakse Amsterdamis eurooplaste jaoks.

Juhtimispreemia anti samuti kolmele mehele: Gennaro Bernile, Vineet Bhagwat ja P. Raghavendra Rau, kes tuvastasid, et paljud firmajuhid on saanud juba lapsepõlvest külge valmiduse riske võtta, tuginedes pigem loodusõnnetuste kogemustele, mis neid otseselt ei puudutanud.

Majanduspreemia said seekord korraga kõik Bangkoki piirkonna politseinikud, sest nende ülemused nõustusid neile maksma rohkem raha selleks, et nad ei võtaks pistist. Keegi küll auhinda vastu võtma ei saabunud.

Meditsiinipreemia said korraga kaks teadlasterühma, üks Jaapanist, teine Slovakkiast, kes katsetasid ja uurisid biomeditsiinilisi hüvesid, mida pakub intensiivne suudlemine või muu intiimne inimestevaheline tegevus. Suudlemine vähendavat allergilisi nahareaktsioone.

Matemaatikapreemia said austerlased Elisabeth Oberzaucher ja Karl Grammer, kes üritasid matemaatilisi meetodeid kasutades tuvastada, kas verejanuline Maroko sultan Moulay Ismail ibn Sharif, kes valitses 1672-1727, ka tegelikult oli suuteline sigitama oma 888 last. Selgus, et isegi palju väiksema haaremiga oleks see võimalik olnud.

Bioloogiapreemia said Tšiili teadlased, kes vaatlesid, kuidas kanad, kelle saba külge on pandud tasakaalustav kepp, jalutasid samas stiilis nagu arvatavasti võisid kõndida dinosaurused.

Diagnostilise meditsiini preemia anti jälle rühmale teadlastele erinevatest riikidest, kes tuvastasid, et ägeda pimesoolepõletiku diagnoosimist parandab valu, mida patsient tunneb kui teda kiirabiga nn "lamavatest politseinikest" ehk siis teele pandud kiirusepiirajatest üle sõites.

Füsioloogia ja entomoloogia auhind anti ühiselt Justin Schmidtile, kes iseenda peal putukahammustuste või -nõelamistega testides töötas välja Schmidti torkava valu indeksi ja Michael L. Smithile, kes lasi mesilastel ennast nõelata 25 kohta kehal, et tuvastada, millised kohad on kõige valutundlikumad (nendeks osutusid ninasõõre, ülahuul ja peeniseauk). Mõlemad olid ka auhinda kätte saamas.