Loo peategelane on Thomas Fitzpatrick — piloot, kes ainuüksi kihlveo võitmiseks varastas lennuki, ja mitte ühel, vaid koguni kahel korral.

Esimene vahejuhtum leidis aset 1956. aasta 30. septembril, kui mees murdis sisse Teterboro lennunduskooli ja pani sealt pihta kergõhusõiduki.

Nagu juba mainitud, oli impulsiivse teo ajendiks ühes New Yorgi baaris sõlmitud kihlvedu. Fitzpatrick, keda tunti hüüdnime Tommy Fitz järgi, väitis, et suudab New Jerseyst New Yorki reisida vähem kui 15 minutiga.

Loomulikult ei maininud ta, et kavatseb transpordivahendina kasutada lennukit. Kihlvedu sai sõlmitud, kuna tema kõik vähegi täie mõistuse juures joomakaaslased olid veendunud, et ta on tol hetkel lihtsalt liiga purjus, et adekvaatselt aja kulgemist ja vahemaid hinnata.

Fitzpatrick startis kell kolm öösel tulesid läitmata ja raadioaparatuuri sisse lülitamata. Sõbra tunnistuse kohaselt oli tema algne plaan olnud maanduda George Washingtoni nimelise keskkooli kõrval väljakul. Kuid kuna väljakut ümbritsevad laternad tol ööl ei põlenud, otsustas piloot kiiresti märksa ohtlikuma võimaluse kasuks.

Ta maandus otse Manhattani tänaval, vältides edukalt nii tänavalaternaposte kui ka pargitud autosid.

Fitzpatrick juhtis laugleva lennuki hoonete vahele, maandus St. Nicholas Avenue nimelisel puiesteel ja parkis lennuki tollesama baari kõrvale, kus varem samal õhtul oli sõlmitud kihlvedu. Seda kõike vähem kui veerand tunni jooksul ja ebakaines olekus.

Legendaarset julgustükki märkasid ka politseinikud, kelle jahmunud silme ees avanes ebatavaline vaatepilt — keset tänavat baari ette pargitud lennuk.

Thomas Fitzpatrick võeti vahi alla ja talle määrati hiljem trahv 100 dollarit (nüüdses vääringus u 800 dollarit ehk 685 eurot), kuid ta vabastati peagi pärast seda, kui lennuki omanik otsustas tema vastu süüdistuse esitamata jätta.

Kogu afäär valmistas lennuki omanikule pigem nalja ning kuna ta sai lennuki tagasi täiesti rikkumatuna, ei näinud ta põhjust uljur Fitzi kohtusse kaevata. Trahv määrati mehele linna administratiivkoodeksi rikkumise eest, mis, mõistagi, keelab lennukitel tänavale maandumise.

Vahejuhtumis nägi humoorikat poolt ka üldsus ning Fitzpatricku vempu kajastati ajalehtedes pigem ülistaval toonil.

Kaks aastat hiljem 1958. aastal esitati rahutule piloodile aga uus väljakutse, kuna keegi julges tema pajatuse tõesuses kahelda. 4. oktoobril kordas ta oma trikki, varastades samast lennunduskoolist teise lennuki.

Sel korral maandus ta Amsterdami tänava ja 187. tänava ristmikul, otse Yeshiva ülikooli hoone ees. Taas toimus lend pimeduse varjus, veidi enne kella ühte öösel. Ja taas oli maandumine suisa imetabane — lennuki edukas maandamine nii kitsal tänaval tundus vaat’ et inimvõimete piiri ületamisena.

Uljustüki kordamine ametivõimudele enam nii palju lusti ei pakkunud. Fitzile määrati karistuseks kuue kuu pikkune vabadusekaotus.

Pärast vabanemist elas mees täisväärtuslikku elu 2009. aastani, kuni 79. eluaasta vanuses vähki suri.

Tommy Fitz oli ka perekonnainimene; temast jäid maha kolm poega, kes tema hulljulge saavutuse mälestusel kindlasti surra ei lase.