Venemaa luureteenistusi ja repressivstruktuure on alati iseloomustanud suur bürokraatia, mis väljendus nõukogude ajal ilmselgelt ka liigses paberimäärimises. Uuemal ajal on aga ka "kiviaega" jäänud struktuure üritatud kaasjastada, alustades sõjaväe relvastuse uuendamisest, kuni selleni välja, et miilits nimetati ümber politseiks.

Igatahes BBC ei jõua ära imestada, et FSO on kuulutanud välja 486 540-rublase (11 407-eurose) riigihanke uute kirjutusmasinate ostmiseks. Milleks on sellisel ametkonnal vaja iganenud aparaate?

Üks anonüümseks jäänud allikas seletas seda sellega, et FSO kardab niivõrd infolekkeid, et on otsustanud arvutiajastust naasta paberiajastusse. Taustaks võibolla Edward Snowdeni kaudu ilmsiks tulnud teave, kuidas USA talletab suures koguses elektroonilist teavet ka muu maailma kohta, ilmselt aga ka juba aastaid lokkav spioonimaania, mille endiste KGB-laste võimuletulek Venemaal valla päästis.

Venemaa armee- ja tsiviilkaitseorganites trükitakse siiani paljud väiksemad märkmelehed kirjutusmasinatega ja ka ettekanded jõuavad president Vladimir Putini lauale mitte elektrooniliselt, vaid paberile trükituna. See võimaldavat iga dokumenti alati konkreetse aparaadi ja trükkijaga seostada. Selline tuvastamine kujunes tšekistide töömeetodiks juba Feliks Džeržinski ajal.

FSO on kunagine riikliku julgeoleku komitee (KGB) üheksas direktoraat, mis 1991. aastal muudeti presidendi julgeolekuteenistuseks (SBP) ja praegust nime Föderaalne kaitseteenistus (FSO) kannab alates 1996. aastast. FSO juht (alates 2000. aastast) on 67-aastane endine välisluuraja Jevgeni Murov, kes alustas tööd KGB struktuurides juba 1971. aastal.

Trükimasinakontsert: