Kadakas väärib tähelepanu mitmete omaduste poolest. Seda peetakse vastupidavuse sümboliks, kadakas ilmestab kuivi pärandmaastikke saartel ja Lääne-Eestis. Maailmas on harilik kadakas üks laiema loodusliku levilaga puuliike.

Eestis kohtab kadakat sageli põõsakujulisena, ent kadakapuudki ei ole meil haruldased.

Kadakas on kahekojaline: emas- ja isaskäbid on eri taimedel. Kevade hakul tolmlevad kollakad isaskäbid ja pärast roheka emaskäbi viljastamist areneb sellest lihakas käbi, tuntud kadakamarjana. Esimesel aastal on käbid rohelised, teise aasta lõpuks saavad nad küpse ehk sinakasmusta välimuse.

Kadakat teatakse mitmekesise tarbepuuna: selle puidust on saadud näiteks aiamaterjali ning tehtud õllekappasid ja muid puitesemeid. Kadakamarjad on hinnatud vürtside, ravimite ja džinni koostisosana.

Kadakad on olulised pärandkoosluste puuliigid, pakkudes elupaika näiteks kadakatäksile ja paljudele teistele lindudele. Eesti Loodus plaanib kadakat pikemalt tutvustada kogu kadaka-aasta vältel.

Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustatakse ka teisi aasta olendeid peale kadaka: lehviksammalt, kuldnokka, lilla kübarnarmikut, väikest käopõlle, harilikku päevakoera ning rotti, samuti aasta mulda rähkmulda. Jaanuarinumbri põhiteema on valguse ja pimeduse tähtsus elusloodusele ning valgusreostus.