Hea küsimus: miks mullijoogid nii hästi maitsevad?

Reeglina tähendab gaseerimine süsihappegaasi lahustamist vedelikus. Rõhu all vedeliku gaseeritud olek säilib. Rõhku võivad aidata säilitada nii taara kui ka looduslikud allikad.

Ent miks on gaseeritud vesi maitsev?

Pudeli või purgi avamisel reageerib gaasiline süsinikdioksiid veega ning moodustub süsihape. Taoline reaktsioon annab joogile kerge happelisuse, ent tugevamate hapete lisamine enamasti varjutab selle mõju.

Pealeselle toimetavad joogis sisalduvad mullid jooja ninna aromaatseid ühendeid, võimendades sel moel tajutavaid maitseid. Lisaks tekitavad suus vedelikku läbivad mullid keelel meeldiva surina.

Looduses gaseerub vesi mõnedes kuulsates allikates iseenesest, kuid gaasid võivad tekkida ka käärimisprotsessi käigus.

Kuna nii süsinikdioksiid kui ka alkohol on käärimissaadused, gaseeruvad paljud alkohoolsed joogid alles pudelis.

Tehisliku gaseerimise käigus lahustatakse süsinikdioksiid vette "vägisi" ehk tugeva rõhu all. Sel moel valmistatakse suurem osa masstoodetud limonaadidest ja mullivetest, aga ka mõned õlled ja vahuveinid.

Huvitaval kombel pole olemas juhtnööre mingisuguse "ideaalse gaseerituse" saavutamiseks.

Ehkki limonaadid on reeglina väga ohtralt gaseeritud, võivad šampused limonaadidest isegi kuni poolteist korda mullitavamad olla.