Hea küsimus: miks legoklotsi peale astumine nii valus on?

 (3)
Hea küsimus: miks legoklotsi peale astumine nii valus on?
Illustratiivne pilt. (Wikimedia Commons, kasutaja Arto Alanenpää)

Legoklotsi peale astumise mehaanika kohta.

Jalatallad on ühed kõige puute- ja valutundlikumatest piirkondadest inimese kehal, umbes sama õrnad kui huuled, suguelundid, silmad ja käed.

Miks peavad meie tallaalused nii tundlikud olema? Põhjus on selles, et meie jalad peavad meid lakkamatult tasakaalus hoidma ja nendes olevate närvide edastatav informatsioon on ajule hädavajalik koordineerimaks liikumist nii, et inimene pikali ei kuku.

Miks aga süüdistatakse jalataldade vigastamises kõige sagedamini just legoklotse ja mitte muid objekte? On ju igale teravate nurkadega kõvale asjale pealeastumine valus — miks mainitakse sellega seoses nii sagedasti just konstruktoriklotse?

Esiteks on Lego kaubamärgi all toodetud klotse maailmas väga palju ja need on kõvad. Üksainus standardklots suudab enne deformeerumist edukalt vastu panna kuni 4240 njuutoni suurusele jõule. See tähendab, et enne murdumist võib klots taluda kuni 430 kilogrammi suurust raskust.

Kui astute legoklotsi peale suhteliselt kõval pinnal, pole jõul, mida te oma raskusega sellele avaldasite, minna kusagile mujale kui tagasi teie jalga — ja tihedasse närvidekobarasse selle sees.

Kirjeldatud mõju võimendavad nii asjaolu, et legoklotsi katavad suhteliselt teravate nurkadega väikesed mügarikud, kui ka tõik, et liikumisel avalduvad jalataldadele kokkupõrkejõud, mis võivad olla kuni üheksa korda suuremad jooksja keha kaalust; isegi aeglane jalutamine võib kehakaalust kaks korda tugevamaid kokkupõrkejõude tekitada.

Seotud lood:

Näiteks tavalise 2×2-mõõdus legoklotsi ülemise külje pindala on umbes 2,25 ruutsentimeetrit. Oletame, et selle peale astub 75 kilo kaaluv inimene.

Isegi ainult ühe jalaga legoklotsil seismine tekitab umbes 3 262 222 paskali suuruse rõhu! See on umbes 32 korda suurem standardsest atmosfäärirõhust — ja seda avaldatakse ühele keha kõige tundlikumatest piirkondadest.

Loomulikult toetab osa ülejäänud jalatallast teie raskust põrandal, maandades suure osa klotsile astumise hetkel tekkivast survest.

Teisalt aga liigub teie jalg astumise ajal mingisuguse jõuga allapoole, mis keerab olukorda oluliselt teie kahjuks (nagu öeldud, võib ka aeglasel kõndimisel avalduda tallale kehakaalust kaks korda suurem jõud, mis on seda tugevam, mida kiiremini kõnnib klotsileastuja).

Niisiis kujutab legoklotsile astumisel tekkiv valu kombinatsiooni meie jalatallanärvide tundlikkusest, kõndimisel põrandale avaldatava jõu suurusest ja tõigast, et legoklotsid on kõvad, sakilised ja väikesed, mistõttu juhivad kokkupõrkejõudu tõhusalt tagasi tillukesele piirkonnale teie jalalabal.