Ajakirja Imeline Teadus artiklis vastab sellele Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets:

Lühidalt vastates on vastus mõlemale küsimusele jah.

Tänane rahasüsteem tugineb kahele sambale: kommertspangad ja keskpank. Keskpangal on monopoolne õigus raha juurde trükkida. Keskpank annab kommertspankadele laenu baasintressiga ja selle muutmisega saab ta suurendada või vähendada kommertspankade huvi raha laenata.

Kommertspangad omakorda laenavad raha edasi. Lihtsustatult öeldes on kommertspankade tegevuse alus raha sisselaenamine (hoiustamine) ja selle eest intressi maksmine ning laenu andmine ja selle pealt intressi teenimine. Kahe intressitulu vahe moodustabki panga tulu.

Tänane kommertspangandus on nö osareservi pangandus. See tähendab seda, et kommertspank ei pea kogu raha, mis ta hoiustena on saanud, kogu aeg reservis hoidma, vaid võib sellest suurema osa välja laenata.

Näiteks kui pank tahab hoida reservis 10% oma vahenditest, võib ta igast 100 eurost 90 edasi laenata. Ka keskpank või kommertspankadele kehtestada n-ö kohustusliku reservimäära.

Oletame, et riik süstib selliste tingimuste juures (10% reservis) kogu rahasüsteemi juurde 1000 ühikut raha, sellest 100 jätavad pangad reservi ning 900 laenavad edasi. Oletame nüüd, et see 900, mis välja laenati, jõuab järjekorde ringiga pankadesse tagasi. Sellest saab omakorda jälle 810 välja laenata ja reservi jäetakse 10 % ehk 90.

Järgmises etapis laenatakse 729 välja ja reservi jäetakse 81. Nii võib selline ringkäik teoreetiliset kesta lõpmatult kaua. Matemaatiliselt on võimalik välja arvutada, kui palju selline ühekordne rahasüst tänu kommertspankadele laenutegevusele raharinglust suurendab.

Sellist näitajat nimetatakse rahavõimendiks. Rahavõimendi suuruseks on 1/reservimääraga, ehk antud näite puhul 1/0,1=10. Seega meie näite puhul võimendub ringleva raha mass 10 korda.

Mida rohkem pangad reserve hoiavad, seda väiksem on võimendi. Võib öelda küll, et kommertspangad suurendavad ringleva raha kogust.

Kuna inflatsioon on sõltuvusest ringlevast raha massist, siis võib öelda ka, et kommertspangad mingil määral aitavad hinnatõusule kaasa.

Tegelikult muidugi lähevad inflatsiooni juured tagasi algse rahatrükkimise juurde, sest kui keskpank ei suurendaks rahatrükkimist, siis ei oleks pankadel ka midagi võimendada.

Tänaseks rahatrükkimise näiteks on Euroopas riiklike võlakirjade ost. Eurotsooni keskpangad ostavad kokku riikide võlakirju ja selleks, et nad saaksid seda teha, trükitakse eurosid juurde.