FOTOD | Kuidas koroonahirm uhkest Veneetsiast kummituslinna tegi

 (48)
FOTOD | Kuidas koroonahirm uhkest Veneetsiast kummituslinna tegi
Foto: AFP

Koroonaviiruse-oht ja hirm on Euroopas turistide hulki tublisti hõrendanud. Olukord mõjutab eriti rängalt nt Veneetsiat, seda maalilist kanalite ja gondlite linna Itaalias.

Hädad algasid juba mullu novembris üleujutuste tõttu, mis pani paljusid reisiplaane tühistama, millele järgnes muidugi tänavuse aasta alguses koroonapaanika.

Veneetsia hotelliomanikke ühendav AVA (Associazione Venezia Albergatori) märgib, et ainuüksi möödunud nädalal tühistati lausa pooled hotellireserveeringutest. Pärast koroonaviiruse levikut Itaalias, mis algas 21. veebruaril, on Veneetsia hotellid kaotanud 70% reserveeringutest, mis tehtud välisturistide poolt.

Foto: AFP

AVA juhatuse esimees Vittorio Bonacini hindab, et Veneetsia turismiäri on alates eelmisest novembrist kaotanud umbes 800 miljonit eurot. Linna tavaline turismi-aastakäive on kolm miljardit eurot.

Nii et kaunis Veneetsia on praegu harjumatult inimtühi ja meenutab kummituslinna. Mitmed linna seni suurimad vaatamisväärsused on praktiliselt hüljatud, nt juudi geto ja Campo Santa Margherita väljak.

Foto: AFP
Seotud lood:

Veneetsia pole muidugi enim koroonaviirusega kimpus olev piirkond Põhja-Itaalias. Näiteks Lombardias on karantiinis 11 väikelinna ja piirkonnakeskus Milano sulges koole, riigiasutusi ja isegi jõusaale, lisaks jättis esialgu ära tänavuse suurürituse Design Week.

Itaalia hotelliomanike peamine ühendus Federalberghi on valitsuselt juba koroonakriisi ajaks maksukergendust palunud. Nende sõnul on reserveeringutühistamisi olenevalt linnast hetkel 30-70% koguarvust.

Veneetsia erineb teistest Itaalia linnadest paraku sellepoolest, et turism on sisuliselt selle ainus märkimisväärne sissetulekuviis. See on pannud kohalikke aktiviste arutlema, et kuidas seda tulevikus muuta.

Foto: AFP

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!