FOTOD ja VIDEO | Tšornobõli keelutsooni loomad elavad üllatavalt hästi

 (21)

Tšornobõli keelutsooni loomastikul läheb üllatavalt hästi, putukatel samas halvemini.

Kolm aastakümmet pärast Tšornobõli katastroofi — maailma rängimat tuumaõnnetust — on elumärgid keelutsoonis tagasi.

Ehkki seda peeti omal ajal igavesti elamiskõlbmatuks, on Tšornobõli keelutsoon kujunenud pelgupaigaks üllatavalt jätkusuutlikule taimestikule ja loomastikule.

Loomad on tagasi

Ehkki inimestel on keelutsoonis elamine rangelt keelatud, on seal endale kodu leidnud paljude muude liikide esindajad.

Pruunkarud, hundid, piisonid, hirved, põdrad, koprad, rebased, mägrad, metssead, kährikkoerad ja rohkem kui 200 liiki linde on katastroofipiirkonda loonud oma ökosüsteemi. Samuti elab seal hulk kahepaikseid, kalu, usse ja baktereid.

Tšornobõlis elav sõbralik rebane. (Wikimedia Commons / Vic Harkness)
Seotud lood:

Aga kus on putukad?

Erinevalt suurtest kiskjatest ja muudest suurekasvulistest loomadest on putukate ja ämblike arvukus piirkonnas oluliselt vähenenud.

2009. aastal teadusajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus näitas, et mida kõrgem oli katastroofipaika ümbritsevates teatud piirkondades kiirgustase, seda väiksemad olid nendes kohtades selgrootute asurkonnad.

Samasugune nähtus ilmnes pärast 2011. aastal Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud katastroofi — lindude, ritsikate ja liblikate asurkonnad vähenesid, samas kui muude loomade populatsioone kiirgusleke ei mõjutanud.

Nad kõik on mutandid

Ehkki piirkonnas ei pruugi kohata kolme peaga lehmi, on teadlased ometi märganud katastroofist mõjutatud organismides tähelepanuväärseid geneetilisi muutuseid.

2001. aastal teadusajakirjas Biological Conservation ilmunud uuringu kohaselt suurenes pärast Tšornobõli tuumaelektrijaama-õnnetust taimedel ja loomadel esinevate mutatsioonide hulk 20 korda.

Piirkonnas pesitsevate lindude hulgas kannatasid haruldased liigid plahvatusega tekkinud kiirguse tõttu rohkem kui levinumad linnuliigid.

Selleks, et mõista, kuidas mutatsioonide osakaalu suurenemine mõjutab liikide paljunemistempot, asurkondade suurust, geneetilist mitmekesisust ja muid liikide ellujäämist mõjutavaid tegureid, on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid.

Tšornobõlis elav koer (Wikimedia Commons / Jorge Franganillo)

Ohustatud hobuseliik

Briti keskkonnateadlased Mike Wood ja Nick Beresford, kes tegelevad kiirguse mõjude uurimisega Tšornobõli metsloomade seas, märkasid, et Mongooliast pärineva ohustatud metshobuseliigi — Prževalski hobuse — asurkond piirkonnas kasvab jõudsalt.

1990. aastate lõpul asustati Tšornobõli keelutsooni Ukraina poolele umbes 30 Prževalski hobust. Fotolõksudest kogutud piltide põhjal järeldas Wood, et mõned algsetest hobustest (keda on võimalik tuvastada vastava märgistuse järgi) on ikka veel elus. Noorhobustest ja sälgudest tehtud fotod annavad omakorda mõista, et asurkond suureneb.

Tšornobõli metsikud hobused (Wikimedia Commons / Xopc)

Tšornobõli kutsikad

Hulk Ukrainas Kiievi oblastis Tšornobõlis sündinud kutsikaid on sihtasutuse Clean Futures Fund algatusel tuumareaktorit ümbritsevast keelutsoonist minema toimetatud, kiirgusohutuks tunnistatud ning saadetud USA-sse ja Kanadasse uut elu alustama.

Lisaks kutsikatele kodude leidmise programmile aitab sihtasutus jätkuvalt koguda raha sadade siiamaani Tšornobõlis elavate koerte steriliseerimiseks ja vaktsineerimiseks.

Forte kirjutas „tšorno-kutsikate“ ümberasustamise algatusest tänavu veebruaris.