FOTOD: 39 kilomeetrit, 1342 km/h - Felix Baumgartner tegi õnnestunud rekordihüppe!

 (279)
Felix Baumgartner
AP/Scanpix

Hulljulge austerlane Felix Baumgartner hüppas avakosmose piirilt, 39 kilomeetri kõrguselt Maa stratosfäärist alla ning püstitas nii vabalangemise kiirusrekordi kui ka kõrgeima maapinnale tehtud hüppe. Kõige nobedamal langemishetkel oli tema kiirus 1342 kilomeetrit tunnis (373 meetrit sekundis) ehk ületas helikiiruse.

"Tunnen, et minu õlgadelt on kadunud 20 tonni. Olin selleks hüppeks valmistunud seitse aastat," oli mehe esimene kommentaar pärast hüpet Austria telekanalile ServusTV.

Baumgartneril õnnestus 4 minutit ja 20 sekundit kestnud vabalangemise jooksul ületada ka helikiirus ning ta maandus langevarjuga õnnelikult New Mexico osariigis. Vabalangemise maailmarekord jäi tal siiski püsitamata - see on 4 minutit ja 36 sekundit.

"Vahel tuleb minna tõeliselt kõrgele, saamaks aru, kui väike oled. Tulen koju!" teatas mees hetk enne miljonite ekraanidelt jälgijate silme all õhupallikapslist vabalangemist alustamist.

Baumgartneri rekordihüppe jooksul oli ärevamaid hetki kaks. Esimene, kui juba paarikümne kilomeetri kõrgusel olles tuvastati probleem kiivrikatte soojendusega, mis lõpuks siiski hüpet ei seganud. Teine, kui hüppe ajal hakkas Baumgartneri keha ohtlikult pöörlema ja tekkis kartus, et ta võib kaotada teadvuse. Mees sai langemise siiski taas kontrolli alla.

Seotud lood:

Üritus pidi algselt toimuma kell 15, kuid lükati liiga tugeva tuule tõttu edasi. Baumgartneril õnnestus õhupalliga õhku kerkida kell 18.30 Eesti aja järgi. Maapinnale tagasi jõudis ta kell 21.15.

Kella kolmveerand kaheksa ajal ületas Baumgartner Armstrongi joone - kõrguse, millest alates inimene ilma skafandrita ellu ei jää. Kella 20.30 ajal püstitas ta õhupallireisija kõrgusrekordi (34,668 kilomeetrit). Kella 21.08 ajal astus mees stratosfääris kapslist välja ja kell 21.15 oli õnnelikult maapinnal.

Erakordset õhkutõusu jälgis kella 20.40 ajal Youtube'is otse 4,974,459 inimest. Lõpuks kogunes vaatajaid üle 8 miljoni.

Baumgartneri meeskond kirjutas keskpäeval Twitteris, et mees lõpetas lennueelsed kontrollid. Kella poole kolme ajal hakati talle skafandrit selga panema ja kella poole viie paiku läks Baumgartner kapslisse. Hüpe on tuule tõttu edasi lükatud umbes kella kuueni, mil tuul peaks mõneks ajaks piisavalt vaibuma.

Baumgartner tõusis üles erilise aparaadiga, mis kerkib soovitud 37 kilomeetri kõrgusele 2–2,5 tundi. Nii kõrgelt alla hüppamisel kaitses meest selliste surmaohtude eest nagu alajahtumine või vererõhu muutused, eriline skafander.

Mees pidi hüppe esimestel minutitel fikseerima ka oma asendi, muidu hakanuks ta atmosfääri sisenemisel ümber oma telje tiirlema ja võis teadvuse kaotada. Lisaks ähvardas teda vere keema minemine.

Kuulus parašütist oli juba varem sooritanud mitu ebatavalist õhulendu. Juhul kui ka hüpe õnnestub, oli ta lubanud selle eluohtliku hobiga lõpparve teha. Teadlased aga saavad hindamatuid andmeid inimkeha reageerimise kohta ülihelikiirusel liikumisele.

Elupõline langevarjur on väga kõrgelt hüpanud ka varem ning ta on seni teinud kaks proovihüpet, millest esimese 24 ja teise 29 kilomeetri kõrguselt. Seni on rekordilise vabalangemise omanik 84-aastane Joe Kittinger, kes 32-aastasena 1960. aastal sooritas hüppe 31 kilomeetri kõrguselt.