Leedu keele riiklik komisjon kinnitas Gruusia nimeks Sakartvelo (ld Sakartvelas) nime. Nime Sakartvelo kasutatakse edaspidi kõigis ametlikes dokumentides. Komisjon otsustas, et senist nime Gruzija võib avalikus ruumis ka tulevikus mitteametliku nimetusena kasutada.

2018. aastast on kasutanud Leedu nimetust Sakartvelo mitteametliku alternatiivnimena ja Gruusiat ametliku riiginimena.

Sakartvelo on Gruusia omakeelne nimi, mida kasutavad Gruusia enda elanikud. Ligikaudses tõlkes tähendab see „kartvelebide maad”. Kartvelebideks nimetavad grusiinid ennast ise.

Gruusia nime kasutatakse vene keeles ja teistes slaavi keeltes, aga ka eesti keeles. Enamikus maailma riikides on käibel nimi Georgia või selle tuletis.

2000. aastate keskpaigast alates teised riigid Gruusia ja Venemaaga suhete halvenemise tõttu hakanud loobuma venepärasest Gruusia nimetusest ja asendama seda Sakartvelo või Georgiaga.

Parem oleks, kui nimetused ühtlustataks

Prahas asuva Vabadusraadio gruusiakeelse toimetuse ajakirjanik Koba Liklikadze tunnistab, et grusiinlastele endile meeldiks, kui nende riiki nimetataks võõrkeeltes Sakartveloks.

„See oli meie leedu sõprade otsus. Ma võin teile öelda, et ka Leedut ennast nimetati gruusia keeles varem venepäraselt Litvaks, aga nüüd ütleme ka meie Lietuva. See oli Leedult väga oluline samm ja teatavasti nimetavad ka grusiinid ise oma maad Sakartveloks. Gruusia nimetustega on palju segadust, sest maailmas on korraga käibel erinevad nimetused: venekeelses ruumis oleme Gruusia, ingliskeelsetes maades Georgia, turgi- ja araabiakeelsetes maades Gürcistan. See oleks ju iseenesest hea, kui meie riigi nimi tuleks eri regioonides samast tüvest, ja Sakartvelo oleks hea variant. Mulle isiklikult see meeldiks.”

Samal ajal leiab Liklikadze, et lõppude lõpuks on see iga rahva enda asi, kuidas oma keeles enda kodumaad nimetada.

„Ühest vastust sellele küsimusele pole. Probleem on selles, et ka Ühendriikides on osariik Georgia. Ja kui maailmas midagi juhtub, siis selleks et neid omavahel mitte segamini ajada, rõhutatakse, et Gruusia on endine Nõukogude vabariik. Grusiinidele see ei meeldi, et me sellest taagast lahti ei saa. Sellepärast oleks meil hea meel kui need asjad ära ühtlustatakse. Leedulased ja eestlased pole ainsad, kelle juures need küsimused on kunagi päevakorda tõusnud. Ka Gruusias endas on neid, kes nendele aruteludele kaasa elavad ja kellele näiteks venepärane nimetus ei meeldi. Aga kui teised rahvad on neid juba kaua kasutanud, siis tuleb seda minu arvates aktsepteerida.”

Võib nii ja võib naa

Eesti keele instituudi juht Peeter Päll, kes on Eestis parimaid kohanimede asjatundjaid, ütleb, et Gruusia nimetuse üle on Eestis vaieldud aastaid.

Sakartvelot on pakutud kui kompromissi, ent põhiline valik on olnud ikkagi Gruusia ja Georgia vahel. Keeletoimkond leidis, et kasutada võib nii Gruusiat kui ka Georgiat, kuid kerge eelistus on antud siiski Gruusiale kui eesti keeles juba juurdunud nimele.

Päll rõhutab, et eesti keeles on lubatud nii Georgia kui ka Gruusia.

„Kui vaadata ajalugu, siis nii Gruusia kui ka Georgia on eesti keeles olnud käibel kaua. Gruusiat on siiski kasutatud juba 19. sajandist peale. Aga ka Georgia on kaua käibel olnud ja selle põhjal otsustada ei saa. Iga inimene peab ise otsustama, kumba vormi kasutada. Kui inimene valib Georgia, siis tuleb rääkida ka georglastest ja georgia keelest.”

Päll ütleb, et Gruusia on eesti keeles kodunenud.

„Gruusia nimetus on eesti keelde küll tulnud vene keelest, aga see on meil mugandunud, see kirjutatakse kahe u-ga ja s-tähega.”

Kas see on üldse nii lihtne, et keelemehed otsustavad ja üleöö võetakse harjumuspärase nime asemel käibele teine kohanimi?

„Nimede puhul on näiteid palju. Seda, et üks riik, nagu praegu Leedu võtab ja hakkab kasutama teise maa omakeelset nime, pole ma varem kuulnud. Kuid on näiteks Svaasimaa näide, kui kuningas otsustas, et Svaasimaa võib inglise keeles segi minna Šveitsiga, ja lisaks ta tahtis, et kasutataks svaasikeelset nime ning nüüd tuntakse seda riiki kui eSwatini. Muide eesti keeles me kasutame svaasipärast kirjapilti, kus mitte esimene täht pole suur, vaid teine. Ametliku suhtluse jaoks tuleks kasutada eSwatinit, kuid igapäevases suhtluses oleks endiselt soovitatav Svaasimaa. Vanemast ajast võib tuua näiteks Tai, mida veel 1930-ndatel nimetati Siiamiks. Selliseid asju tuleb ette, et mõni riik soovib, et neid hakataks nimetama omakeelse nimetusega või mõne teise nimega. Neid näiteid on palju."

Päll lisab, et ka meie naabritele ei maksa pahaks panna kui mõni meie kohanimi nende keeles teisiti kirjutatakse. Aastatetagune vaidlus, kas vene keeles tuleb kirjutada Tallinn või Tallin, pole keeruline juhtum, sest kaks n-i on kohaliku venekeelse kirjanduse pikem traditsioon.

„See, et venekeelsetes tekstides on Tallinn kahe n-tähega, on pikem traditsioon. Kuid kui Moskvas ilmunud kirjanduses kirjutatakse ühe n-tähega, siis ei maksa ka sellest pöördesse minna.”