Energiapoliitika ohvriks langenud Itaalia linnad uputati järve

Grauni ja Rescheni linnad kõrgel Alpides Itaalia-Šveitsi piiri lähistel olid olnud asustatud juba Rooma ajast saati.

1939. aastal projekteeris kohalik energiaettevõte tammi, mis pidi piirkonda varustama küllusliku hooajalise elektriga — ning tekitama ka paisjärve, mis pidi ühendama kaks looduslikku järve ja ujutama üle nende vahelises orus asuvad linnad, vahendab mental_floss.

Hoolimata linlaste ägedast vastuseisust sai kava viimaks ametliku heakskiidu ning muistsed linnad ujutati üle 1950. aastal. (Vahepeal aset leidnud Teine maailmasõda tingis mõningase viivituse.)

Tänasel päeval ei ulatu üle veepinna midagi peale Grauni 14. sajandist pärineva kiriku kellatorni ehk kampaniili. Resia järve voogude alla on jäänud 163 hoonet, kus inimeste asemel elavad nüüd angerjad ja muud kalad ning kuhu ilma akvalangita ei pääse.

Kui järv talvel jääkaanega kattub, on kellatorni juurde võimalik jalutada. Kohaliku legendi kohaselt on külmadel öödel siiamaani kuulda kirikukellade helinat, ehkki kellad eemaldati 1950. aasta 18. juulil - nädal enne seda, kui kiriku alumine osa paisuvee alla uputati.