Enam kui 4000 kodukarantiinis viibivat eestlast võivad kuulda koputust politseilt
Politsei- ja piirivalveameti staabi operatiivgrupi juht Tago Trei kinnitas Fortele, et kohustus viibida 14 päeva kodus kehtib hetkel umbes 4000 välisriikidest saabunud inimesele ning et selle nõude täitmist võib politsei kontrollida vägagi mitmel moel.
Tuleb telefonikontroll ja koputus uksele
„Politsei kontrollib kõigi oma tavapäraste tegevuste käigus isikutuvastamisel - näiteks liiklusjärelevalves - ega tegemist ei ole inimesega, kellele on määratud kohustus viibida kodus,“ kirjeldas Trei kõige tavapärasemat kontrolliviisi.
Samas alustab politsei tema kinnitusel juba lähiajal politsei pisteliselt kontrolli ka telefoni teel ning vajadusel ka kodukülastustega.
Kas politsei trahvib?
Eriolukorra juht ehk peaminister Jüri Ratas andis 16. märtsil välja korralduse kehtestada liikumisvabaduse piirang 14 kalendripäevaks inimestele, kes Eestisse sisenenud. Korralduse kohaselt on tal sel ajal keelatud lahkuda tervisedeklaratsioonis või tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis märgitud elukohast või püsivast viibimiskohast.
Elukohast või püsivast viibimiskohast võib dokumendi kohaselt lahkuda tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.
Ära on märgitud ka karistuse suurus: eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha 2000 eurot.
Kas politsei asub tõesti nii suuri trahve määrana? Kohe mitte.
„Rikkumise korral politsei eeskätt suhtleb inimesega ja selgitab talle, miks on enda ja teiste tervise kaitsmiseks vajalik täita seda lubadust, mille ta Eestisse sisenedes oma allkirjaga riigile andis. Politsei eesmärk ei ole karistada, vaid teha kõik selleks, et tõkestada viiruse levikut,“ rääkis Tago Trei.
Korduva rikkumise puhul või kui inimene näitab oma käitumisega, et ta ei mõista, kui tõsiselt seda 14 päeva kodus viibimise kohustust tuleb võtta, saab politsei teha talle tõesti ettekirjutuse ja selle mittetäitmisel määrata sunniraha.
„Praeguseks ei ole politsei kedagi pidanud karistama ja loodame, et inimesed suhtuvad ka edaspidi sellesse kohustusse vastutustundlikult,“ ütles Trei.
Kaubanduskeskused jäeti avatuks
Valitsuse erikomisjoni eilse otsusega tuli politseile seoses koroonakriisiga ülesandeid ka tublisti juurde – näiteks peab inimeste vahel olema avalikus kohas kaks meetrit vahemaad, kui neid on enam kui kaks või kui nad pole perekond. Pole teada, kas see nõue kehtib ka ühistranspordis.
Samas otsustas erikomisjon eesotsas peaministriga, et kõik Eesti kaubanduskeskused võivad jääda avatuks, aga sulgeda tuleb neis olevad riide-, kinga-, lille- ja muud kauplused, mis pole toidupoed, apteegid, abivahendite poed, pangakontorid, telekomiettevõtete kauplused.
Edasi võivad tegutseda ka kaubanduskeskuste söögikohad, aga neis ei tohi sööki konsumeerida kohapeal vaid, toit tuleb kaasa võtta ja süüa ära see pingil, autos või kodus.
ÜKS KÜSIMUS: kas kodus püsimise kohustus tähendab, et peab olema pidevalt oma majas või korteris ja välja ei tohi üldse minna?
POLITSEI VASTAB: "Kodus püsimine tähendab kõigi välditavate käikude ära jätmist ning tõesti oma elukohas püsimist. Lubatud on vaid need käigud, mis tõesti vältimatud – näiteks kui inimese elu on ohus, vaja on saada arstiabi, uuendada toiduvarusid või käia koeraga väljas. Inimene võib minna ka näiteks jooksma või rattasõidule, kuid peab siis vältima kontakti teiste inimestega. Pärast Eestisse sisenemist 14 päevaks koju jääv inimene ei saa käia tööl, kaubanduskeskuses, rohkemate inimestega metsarajal vms kohas. NB! Kui inimesel tekkivad haigustunnused, siis tuleb kodus püsida kuni täieliku tervenemiseni, mil inimene pole enam nakkusohtlik."
