Elu ja surma küsimus: kas inimene suudaks türannosauruse eest ära joosta?

 (32)
Elu ja surma küsimus: kas inimene suudaks türannosauruse eest ära joosta?
Türannosauruse elusuurune koopia ja kartmatud Ungari lapsed.AP

Mitte, et see kunagi juhtuda saaks. Türannosaurused, ühed kõige hirmsamad elusolendid, kes eales Maal elanud on, surid ammu-ammu enne inimese tulekut välja. Kuid hüpoteetiline küsimus on siiski põnev.

Howstuffworks pakub välja järgmise kujutluse: oletame, et meil avaneb võimalus türannosaurusega võidu joosta sajameetrisel distantsil.

Ehkki saurus elas ise umbes 70 miljonit aastat tagasi, on meil tegelikud numbrid, millele toetuda, ka täna olemas. Mancesteri ülikooli teadlased arvutasid paljude sauruste maksimaalse liikumiskiiruse välja, kasutades fossiilidelt saadud infot. Nii suudeti välja arvutada sauruste lihasmass ja prognoosida ka seda, kuidas need lihased täpselt liikusid.
Türannosauruse maksimumkiiruseks hindavad teadlased 29 kilomeetrit tunnis. Ta polnud sugugi kiireim sauruseliik - kõige väledam oli umbes kanasuurune Compsognathus, kes tuiskas ringi 150 miljonit aastat tagasi juura-ajastul. Tema maksimaalseks jooksukiiruseks hinnatakse 64 kilomeetrit tunnis.

Maailma kiireima mehe Usain Bolti maksimumkiirus oli 2009. aastal Berliinis 100m maailmarekordit purustades 44.16 km/h. Pikematest distantsidest rääkides aga on näiteks nelja minutiga miili jooksva inimese keskmine kiirus 24 km/h. Sellega türannosauruse eest ära ei jookse.

Ent võtame arvesse ka selle, et juhul, kui säärane võidujooks toimuks, poleks see sõbralik jõukatsumine, vaid jooks elu ja surma peale. Sel juhul annab inimese väiksus talle eelise. Kui mõlemad stardijoone tagant jooksma hakkavad, võtab suurel saurusel tükk aega oma keha liikuma saamiseks, selle ajaga on inimesel juba korralik edumaa.

Seotud lood:

Teiseks, kui inimene satuks tõesti sauruste maailma, näeks ta tõenäoliselt türannosaurust juba kaugelt eemalt ja pistaks jooksu - taas edumaa. Juhul, kui saurus nüüd inimest näeks ja hakkaks teda oma tippkiirusel taga ajama, väheneks vahe jõudsalt tänu türannosauruse hiigelpikale sammule. Ent tõenäoliselt väsiks saurus kiirelt ära, sest - kaua sa ikka jõuad maksimumkiirust hoida? Ka Usain Bolt ei hoidnud oma tippkiirust terve sajameetrise distantsi jooksul ja ta mass on umbes sajandik 8000 kg kaaluva sauruse omast.

Ka põgenev inimene ei hoiaks oma tippkiirust, ent teda võiks lisaks aidata liikuvus. Saurusele ei oleks meeltmööda inimese tehtavad jänesehaagid ja siksakid, ootamatud pöörded. Ilmselt võidaksime ka võhma osas. Inimene on võimeline jooksma kilomeetreid järjest, ent kas kaheksatonnine saurus võiks maratoni joosta? Pigem poleks nii tilluke saakloom talle seda pingutust väärt ja ta pöörduks mõne aeglasema ja suurema otsingule.

Niisiis, HowStuffWorksi järeldus on: türannosaurus jookseks sinust kiiremini, ent sa oleksid võimeline tema eest ära jooksma. Loodetavasti.