„Olles koostanud Eesti kohta hinnangu rahvusvahelises internetivabaduse raportis, oleme veendunud, et plaanitavad muudatused kitsendavad oluliselt kasutajate õigusi veebikeskkonnas. Riik võib kehtestada internetisuhtlusele reegleid, kuid need peavad olema seatud tasakaalu - kas loodetav mõju kuritegevuse tõkestamisele õigustab õiguste ja vabaduste riivet," leiavad Hinsberg ja Kask, kes on Freedom House raporti „Internetivabaduse indeks 2020" koostajad Eesti osas.
Nad märgivad, et Eesti alles ootab Euroopa Kohtu arvamust sideandmete laialdase kasutamise kohta.
„Esimene signaal on tulnud kohtujuristi ettepanekust, kus rõhutatakse, et andmete kasutamine peab kindlasti olema proportsionaalne rikkumise raskusega ja selle hindamine peab toimuma juba enne andmete väljaküsimist sideettevõtjate käest. Kuigi eelnõu puudutab nii sideettevõtjate kohustusi kui ka nende klientide põhiõigusi, on põhiõiguste riive proportsionaalsus eelnõus jäänud analüüsimata," tõdevad eksperdid.
Mitmeid piiranguid - sealhulgas anonüümsete kõnekaartide likvideerimist ja sõnumiprogrammide kasutajate tuvastamist - ette nägeva eelnõu autoriks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes on selle avalikkusele välja pannud alles 15. oktoobril pärast seda, kui mitmete ministeeriumitega on kooskõlastusring juba peale tehtud.
Hea õigusloome tava eirates ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust - põhjuseks väidetav vajadus võtta kiirelt üle üks ELi direktiiv. Siseministeerium esitas oma kõnekaardi- ja äppide-kontrolli-ettepanekud aga eelnõu välistena - alles kooskõlastamise käigus - ja neil ettepanekutel pole eeltoodud ditrektiiviga mingit pistmist.
Muu hulgas soovib siseministeerium, et Facebook, Skype ja teised hakkaksid Eestis talletama infot selle kohta, kes, millal ja kus suhtlusäppides suhtlevad. Lisaks soovib ministeerium, et rahvas hakkaks isikustama ka ettemakstud kõnekaarte - sellist korda pole kehtestanud ei Soome, Rootsi, Läti ega Leedu.
Justiitsministeerium on eelnõu kohta arvanud, et põhiõiguste piirangute puhul puudub eelnõu seletuskirjas kohane analüüs - milliseid põhiõigusi riivatakse ja milline on piirangu proportsionaalsus -, mistõttu pole võimalik hinnata, kas eelnõu koostajate kaalutlused nimetatud põhiõiguste piirangute seadmisel on vastavuses põhiseadusega.