Eksinud kass juhatas Roomas iidsesse matmispaika

Kaks meest, kes enda sõnul üritasid oma maja juurest jooksu pannud kassi kätte saada, komistasid Roomas juhuslikult katakombide otsa.

Rooma elanik Mario Curti ja tema sõber, üritades kodutut kassi Rooma kesklinnas kätte saada, sattusid lubjakivikaljule, ja seejärel sealsesse kaljulõhesse, kus kass peituda üritas. Koopas ootasid neid ees aga inimluud, kirjutab Guardian.

Sündmuspaiga hiljem üle vaadanud arheoloogid on üsna kindlad, et tegemist on 2000 aastat vana matmispaigaga, ehk katakombidega, kuhu Rooma linnas elanud juudid ja hiljem kristlased oma surnuid matsid. Arheoloogid arvavad ka seda, et luud on koopa põrandale pudenenud kõrgemal asunud matmispaikadest.

Roomas paiknevad osa maailma vanimatest katakombidest. "Sadu kilomeetreid katakombe jooksis linna ja selle agulite all. Mõned neist on külastajatele hästi tuttavad, osa neist on ikka veel läbi uurimata, arvatavasti on ka kadunuks jäänud katakombe," kommenteeris National Geographicule Roma Souterranea assotsiatsiooni juht Adriano Morabito.

Arheoloogid arvavad praegu ka seda, et legendid, nagu katakombid oleks olnud kristlaste pelgupaigad usulise tagakiusamise eest, ei vasta just täielikult tõele.

Katakombid olid 1. sajandil m.a.j. juutide, seejärel ka kristlaste matmispaigad ja koopaid uuristati järjest juurde, eriti pühakute haudade lähistel, kuna inimesed tahtsid, et neid pühakute või populaarsete usujuhtide kõrvale maetaks.

Katakombide tähtsus hakkas Wikipedia andmetel vähenema 4. sajandil, kui kristlus Rooma riigiusuks üle võeti, seejärel rüüstasid neid ka Roomani tunginud barbarihõimud, eriti vandaalid. 10. sajandiks oli katakombid sama hästi kui unustusse vajunud. Ka see, kuhu on maetud apostlite Peetruse ja Pauluse luud, ei ole praeguseks teada.