ELi ühishangetes osalemine tagab selle, et vaktsiinid jõuavad samaaegselt ja sama hinnaga kõikidesse Euroopa Liidu riikidesse, kinnitas valitsus.

Valitsusel on plaan esmajärjekorras võimaldada vaktsineerimist tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hoolekandeasutuste elanikele, vanemaealistele ning teatud kaasuvate ja krooniliste haigustega inimestele. Koroonaviiruse riskirühmadesse kuulub Eestis ligi 300 000 inimest.

Valitsuse plaani kohaselt oleks 2021. aasta lõpuni vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta. Alates 2022. aastast on see tasuta vaid riskirühmadele.

Vaktsiinide ja vaktsineerimiseks vajalike tarvikute hankimiseks on kavas taotleda raha Euroopa Liidu vahenditest, koroonaviiruse kriisiga võitlemiseks ette nähtud ReactEU fondist.

Kuna Eesti ühineb kõigi seitsme Euroopa Liidu ühise vaktsiiniportfelli lepinguga, siis ületab võimalik tarnitav vaktsiinikogus Eesti vajadusi.

Euroopa Komisjoni hangetega kaetud ühisesse vaktsiiniportfelli on valitud vaktsiinikandidaadid, mis on kõige paljutõotavamad ning põhinevad erinevatel nii juba kasutusel olevatel kui ka uudsetel tehnoloogiatel. Valitud tootjateks on Astra Zeneca, Sanofi, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac, Moderna ja Novavax.

Praegu ei ole ükski vaktsiin saanud Euroopa Liidus müügiluba. Praeguseks ei ole lõplikult teada vaktsiinide omadused ja efektiivsus, nt see, kui pikaks ajaks üks või teine vaktsiin võib immuunsuse tagada või millistele vanusegruppidele nad kõige paremini sobivad. Osad tootjad on teada andnud 90-protsendisest efektiivsusest.