Eestis jääb rahva koroonavaktsineerimine perearstide kanda
„Kui meile peaks hüpoteetiliselt tulema miljoneid doose vaktsiini, siis me peame loomulikult paindlikult reageerima, aga kui me räägime lähikuudest, siis kindlasti toimib see süsteem nii, nagu on hetkel kokku lepitud ja räägitud: läbi terviseameti, läbi haiglate, tervishoiuasutuste, perearstide," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik tänasel pressikonverentsil vastuseks Forte küsimusele.
Praegu ollakse riigis keskendutud sellele, et esimeses järjekorras ära vaktsineerida tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajad ning nende elanikud. See protsess toimub ministri sõnul loomulikult läbi tervishoiusüsteemi ja läbi toimivate kanalite, kus on vaktsineerimisi varemgi tehtud läbi Haigekassa rahastuse.
Kiige sõnul loodetakse seejuures hooldekodudes vaktsineerimisega alustada jaanuaris. Kui tarneid tuleb aga juurde, siis saab veebruaris alustada laiemalt riskirühmade - 70+ eakad ja teatud haigustega inimeste - vaktsineerimist. Vaktsineerimine saab seejuures toimuma perearstide esitatavate nimeliste kutsete alustel ja perearstide juures.
„Seda kõike in kindlasti parem teha läbi perearstisüsteemi, millel on pikaajaline kogemus, teadmised oma patsientide ja nende murede kohta, millel on ligipääs terviseandmetele ja millel on otsene suhtluskontakt terviseametiga," sõnas minister. „Teha seda kuidagimoodi läbi apteekide oleks kindlasti arusaamatum, kindlasti keerulisem, kuna seal ei ole sellist ligipääsu terviseandmetele ja võimekust tagada nakkusohutust kellaaegade kokkuleppimise näol."
Minister lisas, et kui vaktsiinikogused suurenevad, siis teatud etappides kaasatakse kindlasti ka erasektorit, aga ainult selles osas, mis puudutab eelkõige logistika-, laialiveo ja võib olla ka ladustamise küsimusi.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla märkis siiski, et töötervishoiuteenuse osutajad saavad praeguse kava kohaselt haaratud COVID-19 vaktsineerimisse niipea, kui on piisavalt vaktsiini, et alustada nn elutähtsate teenuste osutajate töötajate vaktsineerimisega.
"Enne kutsutakse prioriteetselt vaktsineerima riskirühmadena teatud krooniliste haigustega inimesed ja üle 70-aastased inimesed. Seda tehakse perearstide kaudu, sest enamik riskirühmast on perearstide vaateväljas patsientidena ja on olemas töötav infosüsteem riskirühmade inimestest perearstide teavitamiseks. Töötervishoiuarstide juures riskirühmade inimesed ravil ei käi, seepärast töötervishoiuarstid riskirühmade vaktsineerimisele kutsumisel ja vaktsineerimisel ei osale," ütles ta.
Eesti tervishoiusüsteemis töötab praegu 4460 vaktsineerimisõigusega inimest - selle numbri hulgas on ka eratervishoiuasutuste töötajad. Perearste on veidi üle 900 ja kui vaktsineerimine jääks ainult nende kanda, siis peaks igaüks neist vaktsineerima ligi 1400 inimest.
Eesti on läbi Euroopa Liidu ühishanke saamas 4000000 doosi koroonavaktsiini, hetkel on saabunud 9750 doosi 4875 inimese vaktsineerimiseks. Vaktsineeritud on hetkel 0,07 protsenti elanikkonnast.
AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 660 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga ca 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga ca 330 000 inimesele, Moderna lepinguga ca 117 000 inimesele. Lisaks on Euroopa Liidu ühishankes vaktsiinitootja Sanofi, kelle lepinguga on Eestil võimalik liituda hiljem, ja Novavax, kellega on Euroopa Komisjonil läbirääkimised veel käimas.
