Dokumendi tööversioon kannab nime "Rahvastikupoliitika põhialused 2021-2050" ning alates maikuust on asutud sellele küsima fraktsioonide ja rahvastikupoliitikasse puutuvate ministeeriumide arvamusi ja ettepanekuid.

Mitmete teiste punktide seas leiab dokumendis käsitlemist ka lõimumise problemaatika ning selles tõdetakse, et „viimastel aastatel kasvanud sisseränne esmajoones slaavi riikidest ähvardab segregatsiooniprobleemi suurendada". Lahendusena pakub dokument välja muu hulgas ka haridusvaldkonna muudatusi.

„Keelepõhiste paralleelühiskondade kaotamiseks reformitakse eesti ja vene õppekeele alusel segregeeritud haridussüsteem ühtseks Eesti kooliks, mis arvestab õpilaste keelelist ja kultuurilist mitmekesisust, kuna haridusvaldkonna segregatsioon kandub edasi ka tööturu- ja elukohapõhiseks," seisab programmi tööversioonis.

Ühtlasi märgitakse, et kasvama peab koolide valmisolek tööks erineva taustaga sisserändajate lastega.

Dokument näeb ette ka seda, et kodakondsuspoliitika abil toetatakse teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta püsielanike laste Eesti kodanikeks saamist ja nende Eesti-identiteedi tugevnemist.

Mis puutub sisserände temaatikasse, siis pakub programmi tööversioon välja, et Eesti peab eelistama kõrgelt kvalifitseeritud ja lõimumisvalmis sisserändajaid.

"Kokkulepitud tasemest (nt pooleteisekordsest riigi keskmisest) madalama palgaga töötajatele kehtestatakse täiendavaid kriteeriume, näiteks lõimumisvõimekuse ja -valmiduse kohta. See aitab tugevdada eesti keele positsiooni ühiskonnas," räägib dokument.

Programmis juhitakse tähelepanu, et Eesti rahvastikupoliitika tugineb põhiseadusele, mille järgi loodi riik eesmärgiga tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. "Eesti rahvastikupoliitika eesmärk on rahvastiku kestlikkuse ja sidususe kindlustamine, et hoolitseda rahvusriigi püsimise ja arengu eest," märgitakse töödokumendis.

Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni juhib EKRE liige Jaak Valge.

HARIDUSMINISTEERIUMI KOMMENTAAR

Haridus- ja Teadusministeeriumi lähtub oma tegevuste kavandamisel otsusest, mille Riigikogu tegi mullu oktoobris.

Selles tehakse valitsusele mitmeid ettepanekuid, muuhulgas töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes; tagada igakülgsed võimalused eesti keelt õppida ja kasutada formaalses ja mitteformaalses hariduses.

Neile suunistele tuginedes oleme ka oma tegevusi planeerinud. Näiteks laiendame kaks aastat väldanud pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“, mis on saanud väga positiivset tagasisidet nii lasteaedadelt kui ka lapsevanematelt. Tänavu sügisel alustame sarnase projektiga ka algklassides.

Jätkuvalt toetame haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate) eesti keele koolitusi; eesti keele praktiseerimisvõimaluste suurendamist piirkondades, kus on rohkem muu emakeelega inimesi; eestikeelse õppevara arendamist (sh Sõnaveeb, mis on ka vene emakeelega õppijatele ning eesti keele kui teise keele õpetajatele suunatud) jne.

Loe riigikogu probleemkomisjoni dokumendi täisversiooni allolevas aknas: