Eesti digiareng kukub kolinal

 (181)
Lisatud IT-ministri kommentaar
ID-kaardi sertifikaatide uuendamine
ID-kaardi sertifikaatide uuendamineFoto: Anni Õnneleid

Eesti kukub Euroopa Liidu riikide digitaalse arengu edetabelis kolinal tahapoole.

Euroopa Komisjoni äsja avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna ehk DESI indeksi kohaselt on Eesti langenud aastaga koguni kahe koha võrra ja maandus seitsmendale kohale. Seega ei saa Eesti puhul enam rääkida maailma eesrindlikumast digiriigist.

Eestist eespool on Euroopa tasandil sellised riigid nagu Soome, Rootsi, Taani, Holland, Malta ja Iirimaa.

Kõige hullem on Eesti seis ühenduvuste osas. Tuntavalt alla Euroopa keskmise oleme vähemalt 100 Mbit/s püsivõrgu lairibaühenduse kasutuselevõtult. Sellise kiirusega lairibaühenduse liitumisleping on vaid 14%-l Eesti majapidamistest, samas kui ELi keskmine on 26%.

Lausa 0 protsendiga on hinnatud Eesti valmisolekut võtta kasutusele 5G võrgud - teatavasti pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suutnud siiamaani vastavaid sagedusi telekomiettevõtete vahel ära jagada ning sellekohase konkursi tähtaja lükkas alles hiljuti edasi ka uus IT-minister Raul Siem (EKRE), kuna pidas vajalikuks lubada konkursile ka maksuvõlgades ettevõte, keda riik oli kohtus äsja võitnud.

Väga suure läbilaskevõimega võrkude kättesaadavuse poolest on Eesti 57% majapidamiste hõlmamisega 15. kohal, samas kui ELi keskmine on 44%. Väga head on Eesti tulemused mobiilse lairibaühenduse kasutuselevõtul: 100 inimese kohta on 152 liitumislepingut.

Seotud lood:

Euroopa Komisjon märgib ka, et Eesti kehtiva lairibaühenduse kava, „Eesti infoühiskonna arengukava 2020" eesmärgid ei ole Euroopa gigabitiühiskonna eesmärkidega vastavuses. Strateegia eesmärk on tagada kõigile elanikele juurepääs üle 30 Mbit/s internetiühendusele ja varustada vähemalt 60% majapidamistest üle 100 Mbit/s teenusega.

Märksa parem on olukordi Eesti inimkapitali osas, kus oleme ELis kolmandal kohal. 62%-l elanikkonnast on vähemalt algtasemel digioskused ja 37%-l on algtasemest kõrgema taseme digioskused - mõlemad näitajad on üle ELi keskmise (vastavalt 58% ja 33%). Eestis kasvas 2019. aastal IKT eriala lõpetanute (7,4%), IKT-spetsialistide (5,7%) ja naissoost IKT-spetsialistide (2,6%) protsent, mis on ELi keskmisest kõrgem.

Internetiteenuste kasutamiselt on Eesti ELis seitsmendal kohal. Digitehnoloogia integreerimises jääb Eesti ELi keskmisele pisut alla, olles sel korral 14. kohal. "Eesti majanduse üks suur proovikivi on endiselt nende ettevõtete digitaliseerimine, mis digitehnoloogia võimalusi veel täielikult ära ei kasuta, ning digitehnoloogia üldisem integreerimine," leiab komisjon.

Digitaalsete avalike teenuste poolest on Eesti ELis jätkuvalt esimesel kohal. „Eestis on hästi väljaarendatud e-valitsuse ja e-tervise süsteemid: internetis saab kasutada kõiki keskvalitsuse teenuseid ning teenuseid osutavad ka kohalikud omavalitsused," märgitakse DESI indeksi kokkuvõttes.

KOMMENTAAR
Raul Siem, IT-minister


Värske DESI indeks näitab, et digitaalsete avalike teenuste poolest on Eesti EL-is esimesel kohal. Ka andmete tagantjärgi kohendamine näitab, et avalike teenuste digitaalse pakkumise poolest oleme järjepidevalt Euroopas esirinnas olnud. Väga suur edasiminek on olnud avaandmete vallas ja MKM-i eestvedamisel arendame seda valdkonda jõuliselt edasi. Koos MTÜ Open Knowledge Estoniaga pakume nõustamist ja muud abi andmevaldajatele, kes soovivad oma avaandmeid avaldada.

Ühenduvuse poolest on Eesti näitajad paremad kui mullu, muutunud on võrdluskoht ja indeksi metoodika. Aga kindlasti on püsiühenduse vallas veel tööd teha. Siin on riik toetanud juurdepääsuvõrkude rajamist turutõrke piirkondades, ehk seal, kus telekomiettevõtjatel see ära ei tasu. Eelmisel aastal sai Elektrilevi 20 miljoni euro suuruse toetuse, et luua aastatel 2018-2023 üle Eesti kokku 40 016 aadressile liitumise võimalus valguskaablitel põhineva juurdepääsuvõrguga. Lisaks on valitsus koroonakriisi valguses eraldanud täiendavad 15 miljonit eurot, et inimestele kiire internet koju viia. 6 miljonit lisandub juurdepääsuvõrkude ehitusse ja 9 miljonit läheb lõpptarbijale püsiühendusvõrkudega liitumisega seotud kulude hüvitamiseks, nt seadmete soetamiseks.
Arenguruumi on ka digitehnoloogia kasutamises tööstusettevõtetes.

MKM koostöös EAS-iga on viimastel aastatel jõuliselt investeerinud tegevustesse, mis toetavad ettevõtetes digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. Äsja algatasime koostöös Euroopa Komisjoniga ka konkursi, et leida tugev esindaja, kes oleks valmis rajama Eestisse teenuskeskuse, mis toetaks tööstureid digitaalsete lahenduste kasutuselevõtul.