Eesti bioloogilise elurikkuse kujunemisel oli jääajal kandev roll


Eesti bioloogilise elurikkuse kujunemisel oli jääajal kandev roll
Ekraanitõmmis videostYouTube

Mõiste bioloogiline elurikkus peidab endas rikkalikult assotsiatsioone. Elurikkuse all mõistetakse nii bioloogilist rikkust, liikide rikkust, geenide rikkust kui ka eluvormide funktsioonide rikkust, ehk mitmekesise looduse kogu rikkust.

Kõige tavalisem arusaam elurikkusest on siiski see, et see on liikide rikkus planeedil Maa. Elurikkust teaduslikus perspektiivis uurib Eestis taimeökoloog Martin Zobel.

Tartu ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse juhataja Martin Zobeli elutööks on olnud erinevate taimekoosluste uurimine. Zobelit ja tema kolleege on läbi aastakümnete huvitanud väga põhimõtteline ja fundamentaalne küsimus: miks elurikkus Maal varieerub nii nagu ta seda teeb?

„Meid huvitavad põhimõtted, kuidas bioloogiline elurikkus on kujunenud. Me uurimisobjekt on küll Eesti, aga ma arvan, et siin Eestis uuritav võib ka olla maailmale põnev,“ rääkis Martin Zobel teadussaatele Püramiidi tipus.

Seotud lood:

Enamus teooriatest on elurikkuste mustreid seletanud keskkonnatingimustega. Professor Zobel usub, et tagamaid, miks ühes või teises keskkonnas hakkavad levima teatud liigid, tuleb otsida selle keskkonna ajaloost.

Vaata ka saadet Püramiidi tipus täna õhtul ETV-s