Munad paiknesid pesas korrapäraselt, seetõttu arvavad teadlased, et ema kogus need pärast munemist hoolikalt kokku ning hoolitses järglaste eest, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Jäljed ja munad on ligikaudu 190 miljonit aastat vanad ning leiti praegusest Golden Gate Highlandsi rahvuspargist Lõuna-Aafrikas.

Siit leidis kanadalaste Robert Reizi ja David Evansi juhitud teadlaste töörühm kümme saurusepesa. Igaühes oli kuni 34 kivistunud muna.

Munad munes pikakaelaline taimtoiduline dinosaurus Massospondylus. Täiskasvanud looma kehapikkus koonust sabaotsani oli ligikaudu kuus meetrit.

Pesitsuspaik annab teadlastele ainulaadse võimaluse heita pilk dinosauruste pereellu. Munad paiknesid pesades korrapäraselt. Seda peavad teadlased märgiks sellest, et ema kogus munad pärast munemist kokku – ilmselt hoolitses ta oma järglaste eest hästi.

Poegade jalajäljed näitavad, et need hoidsid üsna pesa ligidusse, kuni olid koorumissuurusest kaks korda suuremaks kasvanud.

Munad olid umbes kanamuna suurused ja paljudes neist oli väljaarenenud loode. Sama pesapaika kasutas mitu suurte taimtoiduliste dinosauruste põlvkonda.